Mul on kodus koolilaps, kes pole oma elus ühtki aastat saanud käia täisväärtuslikult ja järjepidevalt koolis ning tegeleda oma huvide ja oskuste arendamisega trennis ja huviringides. Minus süveneb mure: äkki teismelisena on selle rutiini tekitamisega liiga hilja alustada? Kolm kaotatud aastat. Seda on liiga palju.

Olen augusti lõpust, viiruse hoogu kogudes, juurelnud: mis võiks küll olla see salapärane põhjus, miks ometi ei hõigata kõva häälega koolijuhtide ning haridus- ja teadusministeeriumi poolt välja: