Eesti Ekspress rikkus head ajakirjandustava

Pressinõukogu otsus 21.10.2021

Kaebus 1055

Pressinõukogu arutas MTÜ Kool 21. sajandil kaebust Eesti Ekspressis 28. aprillil 2021 ilmunud artikli „Ma olen koolipidaja ori – pildikesi elust Vene eragümnaasiumis“ peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Artikkel räägib õpetaja ja kooli juhtkonna vahelisest konfliktist eragümnaasiumis MTÜ Kool 21. sajandil.

MTÜ Kool 21. sajandil kaebas Pressinõukogule, et leht ei kontrollinud allikate väidete tegelikkust ja õigsust. Kaebaja ei ole rahul, et paberlehes kooli seisukoht ei ilmunud. Samuti leiab kaebaja, et artikli pealkiri ei vasta sisule.

Eesti Ekspress vastas Pressinõukogule, et ajakirjanik helistas ja kirjutas korduvalt kaebajale, kuid kaebaja ei soovinud omapoolseid kommentaare jagada. Leht leiab, et pealkiri on õpetaja hinnang töökeskkonnale ja suhetele tööandjaga ning tegemist on õpetaja tunnetusega. Leht leiab, et õppealajuhataja ja koolidirektori väiteid saab kasutada usaldusväärsete allikatena, sest nad on kooli pikaaegsed töötajad ja neil on ülevaade koolis toimunust.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Eks­press rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 5.1., mis näeb ette, et kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle pakkuda kommentaarivõimalust samas numbris. Pressinõukogu hinnangul ei olnud materjal nii ajakriitiline, et seda ilma kooli esindaja kommentaarita paberlehes avaldada.

Samuti rikkus Eesti Ekspress ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad ning uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel infol. Pressinõukogu hinnangul sisaldab artikkel ebatäpset infot (näiteks töökonflikti, töötasude ja sõiduki kohta), mida oleks saanud kaebajale sisuliselt sõna andmisega välistada.

Kaebus 1056

Pressinõukogu arutas kaebust (anonüümne menetlus, kaebaja on Pressinõukogule teada) Eesti Ekspressis 21. juulil 2021 ilmunud artikli „Tallinna „ärimees“ pettis kindlustuselt välja 26 000 eurot. Järgmisel katsel aga muutus liiga ülbeks“ peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Artikkel räägib müstilise käekirjaga sissemurdmistest Tallinna toitlustusettevõtja kinnisvarasse, millest ühel juhul oli kohtu hinnangul tegemist kindlustuskelmusega.

Kaebaja leiab, et artiklis on teda kujutatud pätina, kes osales kindlustuspettuses, ja jäetud mulje, justkui oleks see kohtus ka tuvastamist leidnud. Kaebaja selgitas, et tegelikkuses tal kirjeldatud kindlustuspettusega mingit seost ei ole ning talle ei ole ka kunagi esitatud kahtlustust. Kaebaja ei ole rahul, et artiklis on tema nimevahetus seotud supervõimete, identiteedivahetuse ja kangelaskostüümiga, ning ta leiab, et need väited tema kohta on eksitavad. Kaebaja leiab, et tema foto kasutamisega on loodud otsene seos pettustega ja see jätab mulje, et ta on üks kolmest pätist. Samuti ei ole kaebaja rahul, et temalt kommentaari ei küsitud.

Eesti Ekspress vastas ­Pressinõukogule, et kaebaja kasutab kahte nime ning artikli väide kahe identiteedi kohta on seega õige. Leht selgitas, et kaebaja on artiklis seostatud petuskeemiga äripartneri sõnade kaudu. Samas märgib leht, et kaebajat ei ole kurjategijana käsitletud ja artiklis on selgelt väljendatud, et kaebaja kohta muid tõendeid peale ühe osalise ütluste ei ole. Leht märkis, et tegemist ei ole konflikti sisaldava artikliga eetikakoodeksi punkt 4.2. tähenduses. Autor on artikli kirjutanud uurimisasutuste poolt kogutud tõendite ja kohtuotsuse alusel ning asjaosaliste käest eraldi seisukohta ei küsitud, sest seisukohad on üheselt väljendatud dokumentaalsetes tõendites. Leht leiab, et kaebaja ei ole artiklis kasutatud nimega identifitseeritav.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Eks­press rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.4., mis näeb ette, et ajakirjandus ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust. Pressinõukogu hinnangul on kaebaja isik artikli põhjal identifitseeritav, kaebaja on fotol, mille pildiallkiri kasutab muu hulgas mõistet „pätt“. Pildiallkirja ja kaebaja isiku vahel seoste tekkimist lugeja silmis pole välditud. Samuti on kaebaja isik artiklis illustratsioonide, kujunduslike ja tekstiliste võtete kaudu paigutatud kindlustuspettusest rääkiva loo konteksti viisil, mis annab lugejale võimaluse tajuda teda ühel või teisel viisil kindlustuspettuse ehk kuriteoga seotud isikuna, kuigi sellekohast kohtuotsust kaebaja kohta ei ole.

Pressinõukogu esimees Martin Šmutov