Tänavu ilmus vaimulik Jaan Tammsalu sulest raamat „Surm on edasitee. Pajatused paratamatusest“. See teos on sellest, kuidas rahulikult ja väärikalt surmaks valmistuda ja lävepakust üle astuda. Oma vaimulikutöö jooksul on Tammsalu saatnud siit maailmast ära sadu inimesi. „Surm ei ole lõpp,“ kinnitab ta. Aga mis see siis on ja mis meist pärast surma saab? Ajendatuna minu armsa isa lahkumisest sügise alguses ning Jaan Tammsalu raamatust loetust esitasin talle küsimusi, mis minus vastust otsisid.

Kui inimene sureb, siis mis saab edasi?

Selle kohta ütleb Piibel ühes minu lemmikkohas: „Mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud ja mis inimsüdamesse ei ole tõusnud, selle on Jumal valmistanud neile, kes teda armastavad.“ Seda, mis seal võib olla, ei tea keegi. Võid püüda ette kujutada, aga ikkagi on täiesti teistsugune – sõnulkirjeldamatult imeline ja igavene. Fantaasia võib käima panna, aga me ei saa seda teada enne, kui oleme kas seal või sellest lõplikult ilma.