20 miljardit sooja krüptoõhku ja üks halb eelnõu

Virtuaalvääringu sektori riiklik hävitamine saadab ühese signaali tulevastele ja potentsiaalsetele välisinvestoritele – Eestisse investeerimine on seotud kõrge riskiga, kuna riigi suva alusel võidakse kiirelt lõpetada terve ärisektori tegevus.

Eesti oli üks esimesi riike maailmas, kus asuti reguleerima virtuaalvääringu teenusepakkujate tegevust (loe bitcoin, etherium, USDT ost ja müük) – seda juba 2008. aastal. Vastav regulatsioon oli riigi lubadus välisinvestoritele. Eesti on koht, kus saab virtuaalvääringutega kaubitseda reguleeritud ja kontrollitud keskkonnas.

Eesti riigi lubadus ja seadus ei jäänud välisinvestoritele märkamatuks. Täna on Eestis virtuaalvääringu tegevuslubasid omavaid ühinguid kokku 415. Kõik need ühingud tasuvad Eesti riigile tööjõu- ja muid makse ning Eesti inimestele tasu töö- ja teenistussuhete alusel (sh raamatupidamisteenus). Need investorid on riigi lubaduse alusel investeerinud Eestisse lugematu arvu miljoneid.

Septembri lõpus avaldati Rahandusministeeriumi eelnõu, mille jõustumisel enamik nendest investeeringutest kirjutataks korstnasse. Eelnõus pakutud muudatused on praegusel kujul sedavõrd drastilised ja paindumatud, et hävitaksid pea täielikult Eestis ühe terve majandussektori.