"Kohtueelse uurimisega kogutud tõenditega tuvastati, et Kiur lõi naist üks kord näkku ja ohvri surm saabus ligikaudu kaks päeva hiljem. Tõendid kinnitavad, et kohe pärast lööki ja järgneval kahel päeval suhtles naine Kiuriga. Naine lahkus järgmisel päeval korterist, liikus ringi ning Kiuri ütluste kohaselt ei saanud ta aru, et naisel võib olla tekkinud tervisekahjustus, mis võib olla ohtlik ja vajada meditsiinilist sekkumist. Kogu sündmust hinnates on see eluliselt usutav, sest alkoholi kuritarvitajana võis naine ka tavapäraselt liikuda teatavate koordinatsioonihäiretega. Samuti ei olnud ohver pärast lööki verine ega kurtnud millegi ebatavalise üle. Seega ei tuvastanud me tahtlust tappa ning tõendid ei viidanud eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise soovile.

Mehele esitati süüdistus surma põhjustamises ettevaatamatusest ja kehalises väärkohtlemises ehk kõrgeim karistusmäär olnuks viis aastat vangistust. Mehele küsitud karistus jäi sanktsiooni keskmäärast õige veidi alla.

Kiuril ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi. Ta tunnistas ohvri löömist ning kahetses oma tegu ja seda, et ta ei saanud aru kiirabi kutsumise vajadusest. Ta otsis vabatahtlikult abi oma alkoholiprobleemile ning ta käib tööl. Arvestades kõiki neid asjaolusid, aga ennekõike konkreetset tegu ja mehe varasemat käitumist, küsis prokuratuur karistuseks kaheaastast vangistust, mida ei pöörata täitmisele, kui Kiur ei pane veel pikema ehk kolme aasta ja kolme kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseaeg on periood, mil inimene peab tõestama, et elab edaspidi õiguskuulekalt, mis on karistuse üks eesmärkidest. Sellise lahendusega olid nõus kõik osapooled, sealhulgas ohvri ema, kes samuti oma ütlustes rääkis, et ei usu, et Kiur soovis naise surma."

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid