Kaitseväelasena töötav Kaspar Sillamaa ja tema elukaaslane Elo Lättemägi pole vastust veel leidnud.

Tol päeval oli Elol ja Kasparil pärastlõuna tööst vaba. Nad tahtsid minna loodusesse ja näha päikeseloojangut. Elo: „Kõndisime järve ääre peal. Ja siis nägime, et kaks last ja mees kõnnivad järve keskel. Seal tunduski olevat ilus paks jää. Ja siis ühel hetkel hakkas jää kõmisema...“

Kaspar: „Ja me kuulsime praksatust.“

Elo: „Esimesena kukkus vette mees. Lapsed, mõlemad alla kümneaastased, hakkasid jooksma, ja siis kukkusid nemad ka sisse. Algas laste nutt, karjumine