Eestlased usuvad, et uus aasta tuleb helgem

48 protsenti Eesti elanikest arvab, et järgmine aasta tuleb parem kui lõppev. Kehvemat aastat pelgab kaks korda vähem ehk 24 protsenti vastanuist, näitab uuringufirma Norstat tehtud küsitlus.

Kõige helgemalt näevad tulevikku õpilased ja üliõpilased, kellest lausa kaks kolmandikku arvavad, et järgmine aasta tuleb parem. Neist ükski ei olnud seisukohal, et uus aasta tuleb kindlasti halvem.

Kuni 40aastastest usub 57 protsenti, et uus aasta tuleb praegusest parem. Samas vanemate, üle 60aastaste seas jagunevad vastused peaaegu võrdselt nende vahel, kes usuvad paremasse (36 protsenti), samasugusesse (31 protsenti ) ja kehvemasse (33 protsenti) uude aastasse.

Tallinlastest usub paremat uut aastat 54 protsenti, teistes suuremates Eesti linnades 50 protsenti ning väikelinnades 42 protsenti vastanutest.

Põhiharidusega inimeste seas on enim levinud arvamus, et uus aasta tuleb samasugune. Keskharidusega ja sellest kõrgema haridustasemega inimeste seas on aga ülekaalus need, kes usuvad paremasse uude aastasse.

Norstat küsis detsembris tuhandelt inimeselt: „Kas usute, et järgmine aasta tuleb parem kui lõppev aasta?“ Uuringu valim oli esinduslik vanuse, soo, rahvuse ja regiooni lõikes.