Lükkasin väljas lund, ajasin teeradu sisse, mõtlesin, et ajan oma vigvami juurde ka raja. Ilm oli ilus, suur külm oli järele andnud, tuult ei olnud, kraadiklaas näitas nulli. Vigvam oli lume alla mattunud nagu karukoobas.

Ja järsku tuli hirmus tahtmine, et magaks selle öö õige siin.