Arengule vaatamata on arutelu ja arusaam heast linnaruumist Eestis halvemal juhul lapsekingades, parimal juhul koolivormis. Vaidlused taanduvad sageli jalgratturite ja autojuhtide karikeeritud vägikaikaveoks, mis kulgeb äärekivide, punase värvi ja tomatite ümber. Terviklikumat lähenemist napib, nagu ka jagatud tõdemust, et linnaruum puudutab kõiki ja kogu aeg, parasjagu valitud liikumisviisist sõltumata.