Bita, sa sündisid Iraani pealinnas Teheranis. Mis tõi su Soome ja hiljem Eestisse?

Ma sattusin Soome üsna juhuslikult. Õppisin Teheranis klassikalist muusikat, mängisin klaverit. Tegin muusikat dokumentaalfilmidele ja sealtkaudu tekkis huvi dokumentalistika vastu. Tegime koos ühe sõbraga filmi, mis sai üsna edukaks ja valiti mitmele festivalile. Sellega seoses käisin varastes 20ndates esimest korda välismaal. Selleks ajaks, kui muusikaõpingud lõpetasin, huvitas mind liikuv pilt ja video rohkem kui miski muu.

Soome oli 2007. aastal üks väheseid riike, kus oli tasuta ingliskeelne kõrgharidus. Sain Soome Kunstiakadeemiasse sisse erialale „Time and space based art“ ja kolisin Helsingisse.

Miks sa Iraani õppima ei jäänud?

Iraani üldise olukorra tõttu tahab enamik inimesi, kes seda endale vähegi lubada saab või selleks mingi viisi leiab, riigist lahkuda. Paljud inimesed ei tea või ei teadvusta endale, et inimesel, kes elab Iraanis, on väga vähe võimalusi ükskõik kuhu reisida. Ja haridus on üks vähestest põhjustest, mis võimaldab viisat saada.