INTERVJUU | Psühhiaater Madis Parksepp: palju küsitakse, kas on imevõti, mis võtaks ära laste psüühikahäired. Jah, on küll

Psühhiaater Madis Parksepp räägib, miks noored ennast lõiguvad ja kuidas lapsevanemad sellele reageerima peaksid.

Üks nähtusi, millest viimasel ajal palju räägitakse, on enesevigastamine. Kas see on üldse psüühikahäire ja kas seda esineb rohkem kui varem?

Ausalt öeldes on uuringud natukene vastukäivad. Tundub, et natuke rohkem neid esineb, kindlasti räägivad noored ise neist rohkem ja õige on ka see, et enesevigastamine ei pruugi alati tähendada mingeid raskeid psüühikahäireid. Teisest küljest – näiteks depressiooniga noorel on enesevigastamine kindlasti märk, et midagi tuleks ette võtta.

Mulle meeldis ühel konverentsil teie öeldud mõte, et kõikide arstide jaoks on põhiline probleem, et noor ennast vigastab, aga noore enda jaoks on probleem see, miks ta ennast vigastab.

Selle me sageli unustame ära. Kui näeme, et keegi on end lõikunud, teeme esmase haavahoolduse, seejärel hakkame rääkima, et niimoodi ei tohi teha, peidame terariistu, sageli juurdlemata põhjuse üle.

Põhiline põhjus võib olla ebamäärase, abstraktse ängi väljendamine kehalise valu kaudu, mis võimaldab noorel seda ebamäärast ängi kuidagi paremini kontseptualiseerida. Teine põhjus on märguandmine: mul on mingi mure, minuga on midagi valesti.