Eelnõu lahendaks juba pikka aega kestnud Eesti ajaloo uurimist pärssiva kafkaliku olukorra.

Ajaloouurimise hõlbustamiseks kehtestas riigikogu 2018. aastal vastu võetud isikuandmete kaitse seaduses surnud inimeste andmetele kümneaastase juurdepääsupiirangu.

Samas unustati tollal paralleelselt muuta avaliku teabe seadust, kuhu jäi alles 30aastane juurdepääsupiirang. Seetõttu ei saa ajaloolased, sugupuu koostajad jt minevikuhuvilised oma tööks vajalikku materjali siiani rahvusarhiivist kätte.

Põhjuseks on andmekaitse inspektsiooni seisukoht, et rahvusarhiiv peab järgima maksimaalset juurdepääsupiirangut. See raskendab tugevasti nõukogude aja uurimist, muutes selle kohati täiesti võimatuks.

Eestis välja mõeldud juurdepääsupiirangud on rahvusvahelises ­võrdluses silmatorkavalt pikad. Näiteks Suur­britannia ei näe üldse põhjust kaitsta surnud isikute kohta käivat infot. Surnute andmetega ei tegele ka Euroopa Liit, see jääb iga liikmesriigi otsustada.