Apokalüpsis otse-eetris

Need Moskva ja Piiteri kultuuriinimesed, keda mina tunnen, mõistavad, et selle sõja eest maksavad nad elu lõpuni.

Kogu mu suguvõsa elab Ukrainas, peamiselt maakohtades. Kiievis elav nõbu jõudis pärast esimest ööd pommivarjendis põgeneda maale vanemate juurde. Pered on koos, püsivad siseruumides, enamasti keldrites. Tänavale ei minda, mõistagi pole ka linnadevahelist liiklust. Maainimestel on oma toiduvarud, lehmad-kanad, nad ei ole nõus kodukohast lahkuma ja sõja eest põgenema, ehkki pommitamine tuleb aina lähemale.

Koolidest, haiglatest, lennujaamadest on saanud pommiaugud, aga see pole veel piisavalt hirmus, et kodumaalt põgeneda. Sõjas ja sõjaaegsetes emotsioonides puudub tavapärane loogika ja telefoni teel pole mul võimalik sugulaste meelt muuta.