Eesti kriisiplaan: sõjaohu korral päästku igaüks end ise

Eestis ei ole spetsiaalseid pommivarjendeid ja praeguse plaani järgi ei tule ka. Ei ole ka häire­süsteemi ohu eest hoiatamiseks. Põhimõttelise otsuse, et laiapõhjalisse elanikkonna kaitsesse riik investeerima ei hakka, tegi Jüri Ratase valitsus 2018. aastal.

Oma naaberriikide seas torkame silma ainsana, kel elanikkonna teavitussüsteem ja selge käsuahel puudub. Venelastega sõdinud Soome on sõjast saati punkreid rajanud ja jätkab sellega siiani. Rahuajal on neil muud funktsioonid – metroo, parkimismaja, spordisaal graniitkalju sees, pere moosikelder eramajas. Ent sõja puhkedes on elanikel paigad, kuhu varjuda.

Euroopas on kõige paremad teavitussüsteemid Leedul ja Hollandil. Telefoniteavitused on olemas ka Saksamaal, Ungaril, Belgial ja Islandil. Ka Läti suudab oma elanikke teavitada.

Aga Eestis elanikkonna evakueerimiseks sobivaid varjendeid ei ole.