Rahvusvahelise kaitse taotleja on välismaalane, kelle taotlus on sooviavaldus enda pagulasena või täiendava kaitse saajana tunnustamiseks ja rahvusvahelise kaitse saamiseks. Lisaks on olemas ajutise kaitse saajad – välismaalased, kes on sunnitud oma päritoluriigist lahkuma või on sealt evakueeritud seoses olukorraga nimetatud riigis ning turvaline tagasipöördumine on hetkel välistatud.
Rahvusvahelise kaitse taotlejad ja ajutise kaitse alusel elamisloa saanud võivad Eestis töötada. 09.03.2022 jõustus Vabariigi Valitsuse korraldus, millega Ukraina sõjapõgenikud saavad taotleda ajutist kaitset. Ajutine kaitse on aastane elamisluba, mille saamise järel on ajutise kaitse saanud isikutel sarnased õigused nagu Eesti elanikel. See tähendab, et isikul on õigus õppida, töötada ja saada ka ravikindlustust. Ajutise kaitse saanud isikud võivad Eestis töötada samadel õigusaktides sätestatud alustel kui Eesti alalised elanikud.

Eestis töötamine on mis tahes tegevus Eestis töölepingu või muu lepingu alusel, samuti muu tegevus teise isiku heaks, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve saamist, sõltumata tegevuse aluseks oleva lepingu liigist, vormist või lepingu sõlminud teise poole asu- või elukohast, kui välisleping või seadus ei sätesta teisiti. Tööandja ülesanne on veenduda, et isiku palkamisel oleks isikul olemas seadusandlusele vastav elamisluba ning töökvalifikatsiooni tõendav dokument.

Seega kui tööandja soovib täna palgata Ukraina sõjapõgenikku, siis tasub veenduda, kas isikule on väljastatud elamisluba. Kui elamisluba on olemas ning ta on sobiv kandidaat tööülesandeid täitma, tuleb isikuga sõlmida tööleping, milles on märgitud tavapärased töölepingu osaks olevad andmed, nagu töö- ja puhkeaeg, palk ja palgapäev, töötingimused ja -ülesanded. Sõltuvalt töölaadist on vaja veenduda, kas isik vajab keeleoskust tõendavat sertifikaati ning tööülesannete täitmiseks eraldi väljaõpet.

Kuna Ukraina sõjapõgenikele kehtivad samad tingimused nagu kohalikele töötajatele, siis kehtivad nende suhtes ka samad töötasu piirmäärad. See tähendab, et Ukraina sõjapõgenikele tuleb töötasu maksta lähtuvalt Eestis kehtivast töötasu alammäärast, mis käesoleval aastal on 3,86 eurot tunnis või 654 eurot kuus. Nimetatu on oluliselt erinev välismaalaste seaduses sätestatust, mille § 107 lõike 1 kohaselt on tööandja kohustatud maksma välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti keskmise brutokuupalgaga.

Lisaks eelnevale ei tasu unustada, et töötaja töölevõtt on vaja registreerida töötamise registris ning töötajaga kokkulepitud katseaeg algab esimesest tööpäevast. Tähtajalise töölepingu puhul peab tööandja teatama töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse.

Advokaadibüroo Hansalaw abistab kliente tööturuga seonduvates õiguslikes küsimustes.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid