Siis, kui tööd ei saagi koju kaasa võtta

Siim Nestor eksleb lummava miljöö ja mõistatusliku kurjuse varjuga psühholoogilises ulmetrilleris.

Üks levinud loojutustamise viise tänapäeva kinos ja filmis on vaataja täielikus hämaruses hoidmine. Jutustuste alal minust erudeeritumad oskavad kindlasti öelda, millal selline võttestik ajalooliselt on alguse saanud, kuid minusugusel on mulje, et vähemalt trendina on selline viis esile kerkinud viimase paarikümne aasta jooksul.

Vaataja ekraaniruumi servad palistatakse erinevate vihjetega, et midagi on valesti, miski siin on ­fishy, aga mis täpsemalt üldse valesti, halvasti või hästi on, mille eest keegi osalistest seisab ja tegutseb – sellest pole võimalik aru saada.