Eestisse põgenenud ajakirjanik: sel, mis eile tundus väärtuslik ja vajalik, ei ole täna enam mingit väärtust

Volodõmõr Revenko töötas Harkivis ajakirjandusõppejõu ja ajakirjanikuna. Sõja tõttu pages ta Tallinna ja jutustab Eesti Ekspressis oma põgenemise loo.

„Loe midagi ette,“ palub mu naine.

„Kriminulli?“

„Ükskõik, tahaksin lihtsalt unustada.“

Juba tükk aega tagasi, 24. veebruari varahommikust alates, kui Venemaa tungis Ukrainasse, ahenes meie kodu kitsaks koridoriks tubade vahel. Meile öeldi, et just siin on kõige ohutum. Koridor asub kandvate, see tähendab, tugevamate seinte vahel. Siin me magame ja siin peidame end, kui algab pommitamine.

Sõja alguses saime kiiresti teada palju kasulikku. Tulelöökide ajal ei tohi olla akendega toas. Lööklaine purustab klaasid ja laiali lendavad teravad killud võivad raskelt viga teha. Varjendiks sobimatutest kortermajade keldritest kaitset otsida on ohtlik.