Lavly Perling pronksiööst: lause „Matemaatiliselt on iga vahistatava jaoks aega umbes 15 minutit“ kõlas rohkem kui korra

Pronksiöö tähendas õigussüsteemile õppetunde kriisis tõendite kogumise, süstematiseerimise ja organisatsioonide valmisoleku kohta. Seadus kehtis allahindluseta ja õiguskord jäi püsima. Selle üle, kuidas Eesti selle häbematu Venemaa hübriidrünnakuga hakkama sai, tuleb uhkust tunda.

Neljapäev, 26. aprill 2007. Esimeste soojade ilmadega töönädala lõpp.

Pikemat aega oli ühiskonnas arutatud pronkssõduri teisaldamise üle. Ometi tundus see vähemalt Põhja prokuratuuri tööülesannetest kaugel olev teema. Uudised hakkasid õhtu hakul kõnelema inimeste kogunemisest, agressiivsuse ja verbaalse vägivalla ilmingutest Tallinna kesklinnas. Politsei, kes oli harjunud hindama riske ja reageerima kiiresti, oli hilisõhtul järgnevateks sündmusteks selgelt paremini valmis kui prokuratuur ja kohtud. Olid ju prokurörid alles harjumas pärast suurt reformi oma uue rolliga. Kohtud polnud aga kriisiga varem üldse kokku puutunud.

Ööseks oli selge, et meil on hoomamatu hulk vägivallakuritegusid ja küberkuritegusid ning prokuratuur ei saa jääda kõrvale. Politseijuhtide telefonikõnesid meenutades tuleb meelde see, kuidas kinnipeetavate arv üha suurenes, ja küsimusele, mida teeme, sai vastatud järjekindlalt: teeme kõik seaduslikult, aga paindlikult. See võib kõlada uskumatult, aga ...