Ettevõtmisele toetust avaldades tuleb siiski õiendada artiklis esinevad arvukad vead.

Loo algul tehakse Nugiseks nooremaks. Samas on õige, et Harald Nugiseks sündis 1921, seega on ta praegu 85aastane.  

Et Nugiseks pälvis 1944. a Rüütliristi, on üldteada. Artiklis on teda mõnevõrra eksitavalt nimetatud "Raudristi kavaleriks".  Raudrist (II ja I klass) pärineb juba 1813. aastast, võeti jälle kasutusele 1939. a 1. septembrist ning Teises maailmasõjas anti välja üle 3 miljoni Raudristi. Raudristi Rüütlirist asutati 1939. a septembris ja seda anti välja vaid ca 7300 sõjamehele, sh neljale eestlasele. 

Harald Nugiseksile anti Raudristi Rüütlirist 9. aprillil 1944 - ja selle pälvis ta teise eestlasena. Tavaliselt öeldakse nende kohta "Rüütliristi kavaler" ning minnakse mööda varasematest madalamatest aumärkidest.  

"Saksa armee" kasutatakse enamasti Wehrmachti sünonüümina, üldjuhul aga said Wehrmachtis teenida Saksa riigi kodanikud. Teiste maade vabatahtlikud teenisid Saksa relvajõududes. Wehrmachti alluvuses moodustati 1941 sügisel pataljonisuurused julgestusgrupid ning Nugiseksi sõjatee algas 1941 sügisel Tallinnas moodustatud 185. Julgestusgrupis. Nugiseksil, nagu teistelgi, oli üheaastane teenistusleping. Julgestusgrupid formeeriti alles 1942 sügisel ümber Idapataljonideks, Nugiseks ise oli aga 1942 sügisest kuni 1943 kevadeni kodutalus Järvamaal, Säreveres.  

Rindeüksust "Eesti Leegion" pole kunagi eksisteerinud. "Eesti Leegioniks" saab pidada eesti Relva-SS üksusi nende väljaõppeajal 1942 sügisest kuni 1943 kevadeni, mil Eesti Leegion nimetati ümber Eesti SS-vabatahtlike brigaadiks.

Harald Nugiseks sai Rüütliristi kätte 20. aprillil 1944, mil ta ise oli Türi haiglavoodis. Ta tuli ränkrasketest lahingutest tervena välja, sai väljateenitud puhkuse ja haigestus raskesti hoopis kodutalus. Aga ei gripp, tüüfus, kopsupõletik, keskkõrvapõletik 1944 kevadel, ega ka mitte Tšehhi põrgu 1945 kevadel, Vorkuta 1946 ning pikad vangilaagri-aastad Obi jõe suudmealadel ega asumisaastad Siberis ei murdnud teda. 1958 sai ta tagasi Eestisse. Praegu elab kapten Harald Nugiseks Pärnu lähedal Sauga alevikus.

Küllo Arjakas

See oli tõesti vapustav. Läksime lapsega õhtul poodi - ja ei olnud leiba! Kui ma ütlesin, et ma olen taolist asja elus näinud, nii et vähe ei ole, teatas ta, et ma ei elanud ju sõja ajal. Et kuidas siis ei olnud leiba! Ma arvan, et vahel lihtsalt tulekski korraldada niisuguseid möödunud aja meenutusi inimestele, sest mõnelgi tundub olevat meelest läinud, mis tunne on, kui lähed poodi, ja seal pole kõige vajalikumaid asju. Üsna kehv tunne.

Elke Murakas

Tahaks raadiokava

Olen järjekordselt dilemma ees, millist väljaannet tellida, ja EE jääb seegi kord tellimata põhjusel, et TV-Ekspress ei avalda raadiokava. Pean TV-Ekspressi kõige meeldivamalt kujundatud kavaks ja kahju on loobuda. Võib-olla leiate tulevikus ruumi ka raadiole?

Tervitab

K. Kasesalu

Võõrtööjõust oleks Eestile kahtlematult kasu. Omal ajal rõõmustati Saksamaal türklaste riiki tuleku üle vägagi, nemad tegid ära tööd, mida sakslased ise teha ei soovinud. Palk, mida välistööjõule maksti, kaalus üles suhtumise, mis tihti oli üleolev.

Ainult Eesti peaks olema palgas konkurentsivõimeline. Seda ta pole. Eestis on elu kallis, sööb odava palga ära. Kardan, et Eestil ei ole palju pakkuda sisserändavale töötajale. Maailm on väga muutunud ja Eesti koht selles ei ole piisavalt hea.

Mart Leosk

Vabandus

Palgamiljonäride edetabelis 21. detsembri EEs oli kogemata Skanska juhi Jaanus Otsa vanus 49 asemel 39.

EE