Aeg oleks streikidega harjuda!
Siis tuli aga meelde küll, et hoopis meil endil oli streigipäev plaanis. Ja veidi hilisemad uudised, kuidas Tallinna Autobussikoondise juhtkond oma töötajaid streikimast pelutas, kinnistasid veendumust - Eesti, mis Eesti. Soomes midagi sarnast ilmselt keegi ei tihkaks. Tegelikult ei olegi kuigi tähtis, kas õigus on uue töölepinguseaduse pooldajatel või vastastel, kas selle ärajäämine tooks kaasa pankrottide laine või jõustumine töötajate õiguste alla surumise - küllap seadus sellest hoolimata vastu võetakse. Olulisem on hoopis see, et eestlastel tasub streikide ja muude meeleavaldustega harjuda. Neid tuleb meil lähema aasta jooksul veel ja veel.
Tegelikult kindlustasid selle need, kes otsustasid, et ilma seadusemuudatuseta Eesti krooni devalveerida ei saa. Ja nende jälgedes kõndinud nood, kes on paika pannud nüüdse riigilaeva sihi, kus krooni kursi muutmisele asemel püütakse sarnaseid tagajärgi saavutada riigi kulutuste kärpimise ja palkade languse teel. See käib aeglaselt ja põhjustab proteste. Ning ajaloos on samalaadsed katsed tavapäraselt ikkagi devalveerimisega päädinud - praeguseks on juba õpikunäiteks kujunenud sajandi esimeste aastate Argentina.
Korralikult tehtud devalveerimine käib kähku ega tekita reeglina nii suuri proteste. Õigupoolest polegi seal eriti midagi protestida - kõik seatakse lihtsalt sündinud fakti ette. Sellepärast paljud krooni väärtuse langetamist soovitavadki. Viimati tegi seda näiteks Tallinna Tehnikaülikooli professor Wolfgang Drechsler külalisautorina Daniel Vaariku blogis. Aga võib-olla suudab Eesti (ja miks mitte teistelgi Baltimaadel) tõepoolest ise õpikunäiteks saada ja masust ilma devalveerimiseta läbi rühkida. Ega see devalveeriminegi ju mingi imerohi ole.
Igatahes väliskeskkonna paranemisest suurt abi loota pole - see lihtsalt esialgu ei paranegi. Viimaste nädalate börsitõusud ja nende eel avaldatud märtsikuu rahvusvahelise majanduse statistikas ilmnenud õrnad märgid sellest, et asjad liiguvad paremuse poole, põhjustasid juba rea rõõmukilkeid majanduslanguse lõpust. Aprilli-mai näitajad aga viitavad, et maailma majandus liigub mitte ainult endiselt 1930-ndate Suure Depressiooni kursil, vaid tegelikult on paljudes riikides toimunud tolle ajaga võrreldes oluliselt järsem kokkutõmbumine (http://www.voxeu.org/index.php?q=node/3421).
Muidugi, õigus võib veel olla neil, kes kinnitavad, et selle majanduskriisiga kaasnevad reformid panevad aluse Eesti tulevaste aastakümnete edule - nagu eestlaste kadedusesegust imetlust pälvinud Nokia omal ajal kerkis sügavaimast majanduskriisist, mis pärast Teist maailmasõda üht tööstusriiki tabanud. Esialgu ei ole aga mõtet kaheldagi - asi läheb halvemaks. Ja viimase 20 aasta suurim streik on kardetavasti alles algus.