Miks me üldse arvame, et sammast katvad plaadid on klaasist? Sest TŠehhi firmaga Sans Souci sõlmitud lepingu järgi peaksid sammast katvad plaadid tõesti olema klaasist, lepingu lisades olevas tehnilises spetsifikatsioonis (2008) on kirjas nii (avaldame lühendatult):

3.1. Klaaselemendid peavad jätma tunde, et need on paksud jääplokid.

3.2. Klaaselemendid peavad olema värvitud, valmistatud eriti valgest klaasist.

3.3. Klaaselementide välispind peab olema sile.

3.4. Klaaselemendid peavad olema võimalikult monoliitsed.

3.8. Klaaselementide paksus peab olema umbes 60 mm. Klaaselementide väline klaas peab olema kõvendatud ja lamineeritud järgmise kihi külge.

3.1. Kõvendatud klaas klaaselementide välispinnal peab vastama standarditele EN 12150-1 ja EN 12150-2

Tehniliste tingimuste all on samba idee autori Rainer Šternfeld büroo  nimi.

Tallinna Tehnikaülikooli professor Urve Kallavuse ja Lembi-Merike Raado poolt 2010. aasta juunis antud arvamus samba klaasdetailidele kinnitab, et (tehnilistes tingimustes ette nähtud klaasplokkide asemel) on kasutatud kihilise ehitusega klaaspaneele, kus klaaslehtede vahel on klaasimurruga täidetud akrüülvaik, millel puuduvad kandeomadused. Klaaslehed on hermeetiliselt kokku liimitud. Kuid täitevaik ei täida kogu klaaslehtede vahelist ruumi ja sisaldab õhumulle. Selle materjali tehnilisele juhendile vastavalt aga ei tohi valmismaterjal sisaldada õhumulle.

Ekspertide märgivad, et nende käsutuses ei ole informatsiooni klaaspaneeli komposiitmaterjali viskoossuse ning termilise paisumise näitajate kohta ning seda infot on vajalik eraldi taotleda klaasi valmistajalt.

Lausa hämmastav on Vabadussõja Võidusamba tööde vastuvõtmise akt (Deed of Reception), mis kirjutati alla 19. novembril  2009. Selle dokumendi punkt 6. lausa jahmatab: Täitja (Sans Souci) ei ole esitanud tööde tellijale tehnilist informatsiooni, mis puudutab sammast katvate klaaspaneelide tootmist (kaasa arvatud selleks kasutatud materjale)!

Järelikult: ehkki Sternfeldi poolt esitatud tingimused nägid ette võimalikult monoliitsete, tugevdatud väliskihiga klaaselementide kasutamist, polnud Kaitseministeeriumil kuni samba vastuvõtuakti allakirjutamiseni aimu, millest ja kuidas sammast katvad paneelid on TEGELIKULT valmistatud!

Lepingule lisatud eelarve järgi maksti klaaselementide ja risti tootmise eest Tsehhi firmale Sans Souci 2 285 000 eurot ehk ligi 36 miljonit krooni. Tänaseks teame, et valgustus on lõplikult rivist välja langenud, klaasplaatide konstruktsioon õhumullide sisalduse tõttu kahtluse alla seatud, nurgaliistude kinnituse konstruktsiooni tuleb õnnetuste vältimiseks muuta.

Ekspress küsib: millal muutusid tehnilistes tingimustes ette klaaselemendid odavat akrüülmassi sisaldavateks paneelideks? Kes sellele nõusoleku andis? Miks ei teadnud Kaitseministeerium sammast vastu võttes, millest ja kuidas on valmistatud seda katvad paneelid? Aitab vestlusringidest! Kes vastutab?

(Kasutatud on Kaitseministeeriumi poolt Eesti Ekspressi esitatud teabenõude alusel toimetusele esitatud lepinguid.)