See paari aasta tagune idee, mille PR-näona on jäänud meelde respublikaan Reet Roos, kuid mida toetasid ka rahvaliitlased, on nüüd taas jutuks tulnud. Postimees korraldas isegi väikese küsitluse, kus selgus, et inimestele uue fondi idee meeldib. Mõnes riigis - Poolas, Rootsis, Soomes ja mujalgi - on juba aastaid edukalt rakendatud praktikat, kus riik maksab lapse hüljanud vanema eest alimendiraha. Seal tegeleb riik oma tõhusate võimumasinate abil, ja mitte lapse kasvatamisega hõivatud vanem oma kohustusi eiravalt teiselt vanemalt raha väljanõudmisega.

Asi on ka põhimõtteline: lapsel on bioloogiliselt kaks vanemat ja kaks vanemat vastutavad ühtviisi lapse üleskasvatamise eest. Olgu see panus siis aja kujul, või raha kujul, kui aega või soovi lapsega tegeleda ei ole. Enamasti nõutakse raha välja isalt, sest lapsed jäävad lahutuse käigus üldiselt emale. (Respekt häälekatele Isade Liidu meestele, kes sooviksid oma lastega, kes elavad ema juures, olla koos rohkem kui praegu - see ei välista aga isade kohustust last rahaliselt toetada, ükskõik mis ema palganumber ka poleks.)

Järsku on alimendifondi teema esilekerkimine riigi osav PR-trikk? Nimelt on kärpekohustustes ja -tuhinas otsustajatele ette jäänud juba töötav iibemeede ehk vanemapalk, täpsemalt vanemapalga lagi, mis võib järgmisel aastal seoses keskmise palga tõusuga küündida üle 30 000 krooni.

Tasub siiski meelde tuletada, et maksimumi saab murdosa vanematest, sest tavaliselt võtab vanemahüvitise välja ema ja sellist palka teenivaid sünnitajaid (noori naisi) on imevähe. Küll aga on vanemapalga lae tõstmine innustanud lapsega koju jääma noori isasid, kel reeglina suurem palk. Ja see on ühiskonna vaimse arengu seisukohalt igati  progressiivne. Lapsega kodus veedetud kvantiteetaeg ehk 24 tundi ööpäevas toimuv täiesti ebatõhus ja irratsionaal­ne tegelus on kindlasti vähemalt sama kõva elukool kui mehelikkuse ülikooliks peetud sõjavägi. Mees, kes peab vastu aasta lapsega kodus, elab üle ka kõik teised eluraskused! Ja riik vajab abitust ja vastutust mõistvaid mehi.

Vanemapalga lae külmutamine vähendab kindlustunnet, sest inimesed on arvestanud, et süsteem on paigas ja lähiajal ei muutu. Täna külmutatakse lagi, homme kaotatakse kogu süsteem... Kui mingis poliitikas võiks Eestis siiski olla järjekindlust, siis perepoliitikas. Mis ei tähenda, et vanemahüvitise proportsioon võrreldes teiste perepoliitikasse suunatud rahadega poleks teema, mida arutada.