10.06.2010, 00:06
Andrei Hvostov : Korruptsiooni ja BP naftakäki tagajärjed
BP naftakäkk on muutunud eilseks uudiseks. Millised tagajärjed võivad olla inimkonna ökonärvi nüristumisel?
Läänemeri põhi pole naftarikkuse poolest just Mehhiko laht, kuid väikest viisi annab õli pumbata siingi. Gotlandi saarest edelas oletatakse naftavarusid, mis võiks rahuldada 20 aasta jooksul viiendiku Rootsi vajadustest. Kuna rootslastel väga suurt nälga selle energia järele pole, vähemalt praegu veel pole, ning kuna sealmaal on keskkonnateadlikkus väga kõrge, siis pole Gotlandi lähistel puure merepõhja löödud. Venemaa naftafilosoofia on teistsugune, sest sealne majandus põhineb suuresti gaasi ja maaõli müügil. Vene energiagigant Lukoil pumpab Kaliningradi oblasti rannavetes umbes 600 tuhat tonni naftat aastas. Majandamine käib kuulsas Kravtsovskoje leiukohas, mille ümber 2002-2003.aastal kõvasti lokku löödi. Nimelt asub Kravtsovskoje naftaväli kõigest 22 kilomeetri kaugusel Kura säärest. Looduskaitsjate hirm oli arusaadav – lekke korral satub maaõli paratamatult Kura randa. Rannareostusega võitlemisel on tavapäraseks meetodiks saastunud liiva ärakoorimine. Ülimalt kitsas Kura säär on aga niigi merelainete – ja hoovuste hööveldada. Naftatootjate vastased väitsid, et Venemaal käibivate standardite järgi tohtivat maaõli pumbata teatud mööndustega puhtusenõuetele – iga tonni kohta olevat lubatud keskkonda lekitada teeklaasitäis ollust, ilma et seda keskkonnareostuseks kvalifitseeritaks. Taoline „puhtusenõue” keset merevoogusid oleks paras õudusunenägu – 600 tuhande tonnise aastatoodangu juures lekiks sama palju teeklaastäisi naftat Läänemerre. Vähemalt sellised olid kartused seitse aastat tagasi. Tundus, et kartused hakkasid täituma… Aga mida teab laiem avalikkus õlikorporatsioonide töömeetoditest?