Kautlas on omaaegsele Ernale ka mälestusmärk ja seetekitab küsimusi vähemalt neil, kes asjast suurt ei tea, kuid meie maa ajalooja käekäigu vastu siirast huvi tunnevad. Oleme paljusid asju harjunud võtma iseenesestmõistetavatena ja seetõttu on külaliste küsimused enam kui teretulnud ning ehk ka kivinenudki arusaamasid õigustatult kõigutamas. Kautla mälestusmärgilon teksti (selle paigutuski paneb õlgu kehitama) all on kolm lippu – iseenesestmõistetavalt meie oma trikoloor, siis Soome ja huvitav küll – ka praeguse Saksamaa Liitvabariigi riigilipp. Ise jäin seletuse just viimase otsatarbe osas võlgu ja pöördusin koolikaaslastest vägagi tõsiseltvõetavate ja parteipoliitikas mitteosalevate ajaloolaste poole, kes pidasid seda alul ebaõnnestunud naljaks. Oleks veel, et Saksamaa puna-must-valge värvikombinatsioon, aga seda ilmselt ei juletud ja segane lugu on ka sellega,kuidas näiteks Angela Merkel oma riigilipu kujutisse selles kontekstis suhtuks. Sündis kompromiss ja küllap on tegemist poliitkorrektsusega. Tõepoolest – kui maailmas ringi vaadata, siis kohtab harva poliitkorrektsust, mis muhelema eiaja ja lolluse piirimail ei hulbiks. Selles mõttes tasub õppust võtta Iisraelist, kes nimetab asju just õigete nimedega (oma seisukohast muidugi) ja näitena võiks tuua operatsiooni „Sulav tina“ Palestiina aladel, mis ei jäta kaksipidimõtlemise võimalust.

Neid näiteid meie mälestussammaste osas, kus lihtsatele küsimustele aus vastus viibima kipub, on veelgi. Värskas on mälestussammas Eesti Kaitseväe Põhjalaagrile ja tõtt öelda võiks see oluliselt uhkem olla, aga olgu, maitse asi. Küsimus on jällegi selles, mis sinna kirjutatud on. Teksti järgi selgub, et EW Kaitseväe Põhjalaager paiknes siin aastatel 1926-1941. Igast ajalooõpikust (praegusest) võib lugeda, et okupatsiooniväed saabusid siia 1940, nad kukutasid valitsuse, hävitasid iseseisvuse ja orjastasid rahva. Kas mälestuskivi paigaldajad seda ei tea? Ei tunnista? Kuis muidu sai seal Eesti oma Kaitseväe laager veel 1941. aastal olla?

Tõsi on, et Eesti Kaitseväe väiksemaid allasutusi likvideeriti kuni 1941.aasta alguseni, juuli alguses oli kohal juba Saksa vägi ja Lõuna-Eestis erilisi lahinguid ei peetudki. Kuhu kadus siis Eesti Kaitsevägi, kui ta seal veel 1941.aastal vastavalt kivil olevale kirjutisele olemas oli?

Ajalugu ei ole üheselt võetav nagu täpne määratlus sellegi kohta, mis kuupäeval kukkus kell ja mingi riik lõpetas eksistentsi, kas sai see täielikult või pooleldi okupeeritud või kas kuninga pea langemisega kadus sünkroonselt ka riik.

Tähtis on see, et meil endil oleks oma asjadest ja ajaloost adekvaatne ülevaade ja tundub, et ajaloolastel ja entusiastidel on siin veel pikk, kuid vajalik tee käia – siis saame neile küsimustele silmi peitmata otse ja ausalt vastata.

Segadus on suur, sest isegi näiteks meie riigikohus väidab oma lahendis üht ja meie kõikvõimalikud ametlikud ja rahvusvahelisele üldsusele esitatud seisukohad sootuks teist, need seisukohad erinevad teineteisest diametraalselt ning on suisa vastupidised (pean silmas kasvõi nõukogude organite poolt represseeritute hulka ja koosseisu). Siis pole ju ime, et igaühel on voli valida endale sobiv versioon, seda veel omatahtsi mugandades, ja ühisest arusaamast läheb asi aina kaugemale.