Anto Raukas: Põlevkivienergeetika toetamine on raha mahaviskamine
Me elasime pikka aega nõukogudeaegses rasvas, sest tollal rajatud Balti ja Eesti soojusjaamad andsid odavat elektrit ilma olulisemate investeeringuteta.
Kui soovime odavamat elektrit, siis peame võimalikult kiiresti mitmekesistama oma energiaportfelli, nii nagu Rootsis ja Soomes. Põlevkivil on endiselt oma koht, kuid me ei tohi seda teha maksumaksja tasku arvel.
Talvel majandusminister Juhan Partsile elektrituruseaduse kooskõlastamise asjus saadetud kirjas märkis keskkonnaminister Keit Pentus, et Eesti maksumaksjad kannavad endale teadvustamata peale igakuiste elektriarvete tasumise enam kui miljardi euro ulatuses põlevkivielektri täiendava toetamise koormust. Maksab ju uute põlevkivikatelde ehitamiseks kuluva summa, ligikaudu miljard eurot kinni maksumaksja. Lisaks kulutame riigieelarvest kümneid miljoneid eurosid tuhamägede põhjaveele ohutuks tegemiseks ja õhu puhastamiseks.
Peale selle müüakse põlevkivi elektrijaamadele põhjendamatult madala hinnaga. Seda on saanud teha seetõttu, et põlevkivil kui kohalikul kütusel puudub maailmaturuhind. Kuid vedelkütuse toorainena on põlevkivi võrreldav kivisöega, millest analoogiliselt põlevkiviga võib toota vedelkütuseid. Põlevkivi keskmine kütteväärtus lõpptarbimiskohas on 10 MJ/kg, kivisöel 25 MJ/kg. Kivisöe maailmaturuhind 2010. aasta novembris oli 94,5 EUR/t, seega võiks eelnimetatud hinda silmas pidades põlevkivi teoreetiline turuhind olla 37,8 EUR/t. Elektrijaamadele ja õlitehastele müüdava põlevkivi hind on aga ainult suurusjärgus 11–13 EUR/t.
Ainus õigustus turuhinnast madalama hinnaga põlevkivi müügile oli Eesti elanikele turuhinnast odavama energia tarnimine, kuid 1. jaanuarist 2013 pole elektri hinda enam võimalik administratiivselt määrata. Selle tõttu puudub mõistlik põhjendus, miks tuleks Eesti rahvuslikku rikkust põlevkivi kellelegi soodustingimustel müüa. Ainuke põhjendus on kurb fakt, et kui põlevkivielektri ressursitasu tõsta, siis kukub kogu põlevkivienergeetika kohe kokku ja uutele elektrijaamadele kulutatav raha on mahavisatud!
Puidu põletamine Narva elektrijaamades, mida tehakse kõrgete saastetasude vältimiseks, on Eesti rahvale selgelt kahjulik. Peab ju niigi rahapuuduses vaevlev maksumaksja peale ebamõistliku puidu põletamise ja sealt saadava energia kinni maksma ka taastuvenergia tasu, mis normaalsuse raamidesse kuidagi ära ei mahu. Puidu põletamine elektri- ja küttejaamades on kõigiti õigustatud (näiteks Väo jaamas kasutatakse kogu jääksoojus Tallinna kaugkütteks), aga Narva jaamades saadavast energiast kaks kolmandikku läheb Narva jõe vee ja Kirde-Eesti õhu soojendamiseks.
