Vaid mõnikümmend pealtvaatajat söandas läinud neljapäeva lõunal jalutada Kadriorgu, et jälgida Briti kuninganna saabumist Eesti presidendilossi.

Rahvast seda pidulikku vastuvõtutseremooniat jälgima keegi otseselt ei kutsunud. Samas - kui tulid kohale, ei aetud sind ka ära. Polnud okastraati ega metallpiirdeid pool kilomeetrit presidendilossist. Vaid nöörike lossiplatsi kõrval eraldas huvilisi osalistest.

Uudistada oli ju mõndagi. Punased vaibad, lehvivad lipud, riigihümnid, sirge rühiga sõduririvi. Eriti kui tegu niivõrd väärika külalisega nagu Tema Majesteet Elizabeth II.

Kas või selleks võis ju Kadriorgu minna, et oma pilguga üle kaeda kõrgete daamide tualetid ja kujundada kõmulehtedest sõltumatult oma arvamus. Paarsada uudistajat rohkem oleks lossi juurde parki mahtunud küll. Miks linlased võimalust ei kasutanud? Lihtsalt vähene huvi? Või protestantlik töökultuur, mis ei lase inimesi äripäeva lõunal isegi kordumatut sündmust jälgima?

Selle vastu räägib siiski mitmetuhandeline rahvahulk reede hommikul Raekoja platsil. Pigem on tallinlased ülearu ära hirmutatud kõrgeid väliskülalisi saatvatest hoiatustest ja keeldudest. Kui Briti kuninganna korteež neljapäeval Kadriorust lahkudes kesklinna poole sõitis, olid ka Narva maantee kõnniteed tavalisega võrreldes peaaegu inimtühjad. Üksikud jalutajad, veel vähem neid, kes julgesid mööda sõitvale monarhile lehvitada.

See kõik võib muidugi igati sobida külaliste turvajaile, kuid peitupugemine ei anna ka väga tunnistust sellest kodanike riigist, millest rääkis näiteks president Ilves oma ametisseastumise kõnes. Kodanike riiki oleks pigem tõendanud see, kui ka loomakaitsjad oleksid kusagil oma sõnumit levitanud.

27. novembri õhtul saabub Eestisse USA president George W. Bush. Tõenäoliselt näeme siis märksa karmimaid turvameetmeid. Olen ise kohanud NATO tippkohtumiste ajal Prahas ja Istanbulis nii betoonplokke, liivakotte kui ka tankitorusid. Sissepiiratud turvaalasid, mida kujutab endast ju ka Bagdadi "roheline tsoon". Kahju, kui sõbraliku liitlasmaa juhi esimene külaskäik lähebki Eesti ajalukku peamiselt suletud kesklinnaga.

Mõne aasta eest käis Eestis Hiina president. Tallinn sai järsku täis ülikondades mehi, revääril kuldse Hiina müüri kujutisega märgikesed. Politsei aga pidas vajalikuks kimbutada Pekingi poliitikale vastanduvaid Falun Gongi aktiviste, kes möödujatele infolehti jagasid.

Ehk on Eesti riik vahepeal saanud täiskasvanumaks. Kui kellelgi peaks olema tahtmist Bushi visiidi ajal tema poliitika asjus seaduslikult ja rahulikult meelt avaldada, tuleks ka selleks Tallinnas sobilik paik eraldada ja tagada väljendus- ning kogunemisvabaduse kehtivus. Kodanike riigis peaks see olema politseile sama tähtis ülesanne kui külaliste korralik turvamine. Rääkimata siis juba koha leidmisest, kus soovijad saavad novembrikuist härma trotsides lehvitada väikesi tähelippe ja hüüda USA presidendile "Welcome to Estonia!".