Täna vastab Eesti haridussüsteem endiselt nõukogude sõjatööstuse vajadustele. Selle eesmärk oli välja otsida parimad ajud uute relvade tootmiseks. Kui ma oleksin saanud keskkoolis veel ühe kuu füüsikat ja keemiat õppida, siis oskaksin aatomipommi teha. Pooljuhtide teooriast sain keskkooli lõpus juba suurepäraselt aru – tuumapomm on sealt vaid paar sammu edasi.

Kamba peale oleksime selle ka valmis teinud. Miks ei võiks üks riigieksam olla selline, kus töörühm peab valmis ehitama väiksema aatomipommi ja seda katsetama? Nii ehitaks iga klass, iga kool lõputööna oma pommi ja parimad saaksid selgeks ning need võetaks tööle kinnistesse linnakutesse, kus nad hakkavad suurt pommi ehitama. Aegajalt käiakse loomingulistes komandeeringutes välisriikides – Iraak, Põhja-Korea ja teised.

Nali? Ei ole nali. Miks peab iga tulevane kokk, kosmeetik, keevitaja tundma väga süvendatult füüsikat ja keemiat? Praegu näib olevat haridussüsteemi põhimure selles, et veel mõned valemid lastele selgeks õpetada ja programmi sisse kirjutada. Kas selleks, et iga mees saaks püsti panna amfetamiini sünteesimise talu või moonipiimast oopiumi tootmise labori?

Kõik jututoad, seminarid, ajurünnakud, mõttetalgud jõuavad tänases Eestis järeldusele, et kõik – see tähendab parem elu, parem Eesti – algab haridussüsteemist. Vaja ainult teha hea haridussüsteem ja kõik laabub iseenesest. 

Väga naiivne. Elu muutub nii kiiresti, et kui hea haridussüsteem on valmis saanud, siis järgmisel päeval osutub see vananenuks. Kunagi otsustas Poola kommunistlik partei, et Poolast saab maailma parim televiisorite valmistaja. Võeti laenud, ehitati tehased, aga võta näpust – nendelt liinidelt tuli konkurentsivõimetu toodang. Kagu-Aasias toodeti paar korda odavamalt ja hoopis moodsamaid telereid. Nii vajus Poola majandus kokku, sest laenud tuli ära maksta, aga telereid ei tahtnud keegi.

Ma olen veendunud, et põhi- ja keskhariduse struktuuri tuleb muuta – natuke, õige natuke. Lõpuks ometi tuleks võrdsete võimaluste tagamiseks hakata lastele õpetama majandust ja turundust. Programm võiks olla lihtne: mida teha, kui kõht on tühi ja otsid töökohta, oma ettevõtte loomine, kauba müük turul, kus kõik on juba müügil, eluasemelaenu võtmine ja kuidas seda tagasi maksta ning miks riik korjab maksusid. Läänes kuulub see põhihariduse juurde, Eestis peab elementaarseid ellujäämisoskusi julmas kapitalistlikus džunglis õppima raha eest ja kõrgkoolis. Küll aga kuuluvad alghariduse juurde tuumapommi valmistamise alused ja antraksi sünteesimine.