Tegemist võib olla tähtsaima interneti tulevikku puudutava kohtumisega viimase paarikümne aasta jooksul, sest arutatakse ÜRO egiidi all tegutseva Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) 1998. aastal kokku lepitud põhimõtete muutmist.

Siis ei eksisteerinud internetti tänapäevasel kujul ning telekomide katusorganisatsioon, millele pandi alus pärast telegraafi leiutamist 19. sajandil, ei saanudki selle üle kontrolli kehtestada. Telekomid ehk tänapäeva torumehed jäid interneti põhimõtete loomisest kõrvale ja kui nad oleksid saanud oma tahtmise, oleks iga interneti kaudu leviv bitt ja bait maksustav. Näiteks ühe SMSi saatmise maksumus on võrreldav Marsi orbitaaljaamalt Maale saadetava sama infokogumi maksumusega. Interneti puhul üldiselt nii ei saa, kuid 4G, sisuliselt traadita internet, millega Eestis lisaks EMT-le äsja ka Tele2 välja tuli, on mahu järgi maksustav.

Üks Euroopa telekomide ettepanek sisaldab nö rändlustasude kehtestamist andmemahtude saatmisel üle riigipiiride. See tähendab, et kui näiteks Google või YouTube tahavad oma sisu Eestis näidata, siis peavad nad selle eest kohalikele telekomidele maksma. Selle kulu võivad nad aga omakorda sisse kasseerida kasutajatelt.

Häirekella on löönud ka Euroopa Parlament (EP), öeldes oma avalduses, et ükski tsentraliseeritud institutsioon ei tohiks interneti üle kontrolli saada. EP tunneb muret, et mõnede autoritaarsemate riikide, näiteks Venemaa, Hiina ja Egiptuse poolt laekunud ettepanekud annavad liikmesriikidele ja nende kontrollitavatele telekomidele võimu kontrollida ka internetis liikuvat sisu. Ehk tugevdada tsensuuri, nuhkida ja kraane kinni keerata. Meenutagem, et Araabia kevade tegid suuresti võimalikuks sotsiaalvõrgustikud.

Arvata on, et räigemad ettepanekud jäävad vastu võtmata, sest see nõuab konsensust. ÜRO ei võta internetti üle, kuid telekomid kompavad oma võimupiire.

Interneti regulatsiooni küsimus on end IT-riigina positsioneerinud Eestile elulise tähtsusega. Seda peavad Eestit esindavad Tehnilise Järelevalve Ameti juhid Priit Soom, Arvo Rammus ja majandusministeeriumi sideosakonna juht Tõnu Nirk meeles pidama.