Muuseas, tänavu suvel on Kreekat taas tabanud laialdaste tulekahjude laine. Üsna mitmed kohalikud peavad jätkuvalt üheks põlengute põhjustajaks türklaste teadlikku tegevust. Kerge, ent õigustet paranoia põhjuseks on nende tulekahjude kontsentratsioon ühele ajale, piirkonnale ning aastale. See kontsentreeritud tulekahide värk nõrgestab Kreeka kaitsejõudusid, kuna rahad liiguvad siis erakorraliselt päästeoperatsioonidele. See olm omakorda annab türklastele võimaluse piiril, kus sadu saari, omi võrke kududa.
Kreeka-Türgi vastasseis tundub olevat igavene. Aga pole ka ime, kui võtate vaevaks lugeda, mida türklased 1920-datel aastate alul tegid, et kreeklased Väike-Aasiast minema ajada. Smürnas toimus näiteks Lääne-Euroopa suurriikide vaikival nõusolekul 1922. aastal lehkav verepulm...

Kreeklastel on mägitulekahjude kustutamiseks kogu riigi kohta vaid 22 päästeameti punakollast vesilennukit, millest igaüks võtab korraga pardale viis ja pool tonni vett. Minu siinoleku ajal põles mägi, mis asus Igoumenitsa sadamasse viiva tee ääres. Kaks lennukit tassisid terve pärastlõuna Ioannina järvest vett ja õhtuks oli tuli maas, aga enne kaunis mägi meenutas nüüd paremal juhul Mustpeade Vennaskonna vapitegelase juuksevärvi.

Kirjutades alltulevaid ridu, on jäänud seljataha kreeka keele õpingud Ioannina Ülikoolis ja elu Egiptuse Siinai Püha Katariina abikloostris. Samuti Püha Anna, Püha Paraskeva ja Püha Panteleimoni päevade liturgiad ning Pindose mäed koos oma lopsaka teedeehitusega Euroopa Liidu lahkel rahastamisel. Otsapidi Tessalonikis olles ja tegelikult muidugi hoopis hiljem - Eestis, hakkan alles tajuma sellesuvise keeleõppe tegelikku tulemit ning seda, kuivõrd õppisin tundma makedoonlaste ilma ja väärtusi. Praegu veel liiga palju emotsioone varjutamas.
Antonius ja Isidora on teinud oma suveseiklused ning esimene neist ajanud santorinisinise vee all mereelukaid taga, nautides Vahemere veealust värvimaailma. Eestlased ju põlised jahimehed. Teine aga nautinud imekauneid hetki Halkidiki poolsaare kuujõgedes.

Käies reisul, maksab alati kasutada võimalust leida vaba aega, et jalutada turul. Tessaloniki keskturg Aristotelese väljaku kõrval ei pruugi esmalt välja näha idamaise suukina, küll aga toimib niiviisi. Muuseas, sõltuvalt kaubast saab reeglina mõne euro hinnast ka alla kaubelda. Mida Kreeka turult Eestisse kaasa võtta? Otse loomulikult tuleb alustada põhilisest ja see on külmpressitud oliivõli. Vajalik leida 0,8-0,9 protsendilise happesusega õli. Paks ja mürkroheline. Kehvemad õlitootjad ei kirjuta oma kanistritele või pudelitele happelisuse määra. Noid ei maksa usaldada, kus numbrit kirjas pole. Siis on muidugi nutikas nuusutada kuivatet oreganot (mis tihti annab kreeka köögile talle nii omase aroomi) ja kui vunk on korralik, siis võib selle ürdi peale kindel olla. Turul on otse loomulikult fetajuustu müüjaid ning tekstiili- ja kirikutarvete poekesi ja siis maiustused. Paklava-nimeline filotaignast valmistet idamaine hõrgutis ei tohi eestlasest letile jääda. Erinevad täidised annavad sellele ampsule väljendusvorme, millega vaheldusrikkuse saavutamine ka kõige nõudlikumale maiustajale ei tohiks olla probleem. Mõnusateks talveõhtuteks tuleb aga hankida kreeka mägiteed. Või no mis talveõhtuteks. Kulub ära ka praegu, sest viimase info kohaselt on Eestis tormine ja 14 kraadi. Ei, no. Ausalt. Kui oleks võimalik, ostaksin homme turult Eestisse pisut päikest kaasa. Aga nüüd - suvi on läbi. Kohtumiseni.