EE JUHTKIRI: Uus ATS on silmakirjalik
See on esimene mõte, kui lugeda uut avaliku teenistuse seaduse (ATS) eelnõu ning selle uhke väljatoomise vastukajasid.
Ma ei suuda näha erilist tulu selles, et näiteks sekretär või pressiesindaja ei ole tulevikus enam ametnikud. Oluline on, et inimene teeks mõtestatud ja vajalikku tööd. Ning näeks väljavaateid areneda, et asuda tulevikus süsteemis vastutusrikkamale ja ka paremini tasustatud kohale.
Reform peaks vähendama bürokraatiat ja lihtsustama kogu süsteemi. See taotlus on iseendast hea. Praktikas loob kava aga aastateks, võib-olla koguni aastakümneteks Eestis kaks paralleelset avaliku teenistuse mudelit - ühe neile, kes asusid riiki teenima enne uut seadust, ning teise hiljem tulijatele. See meenutab kangesti elu Nõukogude armees, kus vanad olijad olid "isakesed", hiljem tulnud aga "hinged" või "kastrulid".
Pole mingit kahtlust, et selline olukord asub ministeeriumide ja riigiasutuste sisekliimat mürgitama ning närima. Pole ka ime - kellele meeldiks siis olla see loll, kes peab sama töö puhul leppima märgatavalt kehvemate tingimustega, lühema puhkusega jne. Ning esitleda streigikeelu puudumist töötajate puhul hüvena võrreldes ametnikega - no ma ei tea. Kas teie teate mõnd inimest, kes valib töökohta selle järgi, et streikida saaks?
Erasektoris teostatakse põhjalikke ja valusaid reforme sageli nii, et antakse teada eelseisvast struktuurimuudatusest, ning kõik uue süsteemi ametikohad on senistele töötajatele vabad kandideerimiseks. Ainult et neid kohti on ilmselt mõnevõrra varasemast vähem.
See oleks riigi tasemel suhteliselt karm lahendus, kuid vähemalt jääks ära selline paralleelmaailmade loomine, mida justiitsministeeriumi eelnõu nüüd kaasa toob.
Avalikku teenistust tuleb kindlasti reformida: eriti segane ja suvaline on praegune palgasüsteem. Ei ole võimalik näiteks aru saada, miks ministeeriumide kantslerite vahel peaks olema sellised palgakäärid nagu on praegu.
Samas kaldub uue ATSi esitlus juba populismi. Nii, nagu riigikogulased avastasid kõigi "kärpimiste" ja "loobumiste" kõrval võimaluse uue kuluhüvitise arvel autosid liisida, nii leitakse ka uue seaduse augud ruttu üles. Ning korraliku palga maksmisest olulistel kohtadel ei pääse riik nagunii. Kui seda ei maksta, algab ajude äravool Euroopa Liidu, rahvusvaheliste organisatsioonide palgale või lihtsalt Eestist välja. Tegelikkuses toimub see juba praegu. Soov odavalt inimesi riigitööle palgata on illusioon, mis tänases avatud maailmas ei ole määratud teostuma.
