G on “great” ehk suur. Sel nädalavahetusel Peterburis kogunevat maailma suurte riikide klubi võib soovi korral nimetada “suurepäraseks kaheksaks”. Võõrustajad teevad omalt poolt kõik võimaliku, et seda välise säraga rõhutada. Tegelikult ei toimu suurepäraste kohtumine otseselt Peterburis, vaid ühes tema eeslinnadest – Strelnas. Ootuspäraselt on koht seotud kunagiste tsaaridega; Strelnasse ehitati veel Peeter I ajal Konstantini paleeks nimetatud esindushoone, mille Putin käskis 2003. aastal luksuslikult taastada. Selles kohas on impeeriumi hõngu igal ruuttollil. Peterburi mässumeelt näitama kogunenud globaliseerumisvastane internatsionaal ei pääse Strelnale ligidalegi, et maailma valitsejaid kuidagi häirida.

Iseasi, kas nad on ikka maailma valitsejad. Igal G8 kohtumisel on raskuspunkt, mille määrab suuresti võõrustaja. Ülemöödunud kord oli see ameeriklaste tahtel AIDS ja muud nakkushaigused, möödunud aastal brittide soovil võitlus ülemaailmse vaesusega, eriti Aafrikas. Nüüd siis venelaste ettekirjutusel energeetikaprobleemid.

Tullakse kokku, räägitakse. Ja edasi? Edasi ei pruugi midagi juhtuda. Vaatlejad märgivad, et G8 pole suutnud lahendada mitmeid põletavaid muresid: ei ole saavutatud kliima soojenemist tõkestava Kyoto protokolli üleilmset tunnistamist ega põllumajandustoodete subsideerimise lõpetamist, et Kolmanda maailma tootjad turule pääseksid, ega isegi mõjutatud USA väliskaubanduse hiiglaslikku defitsiiti, mis ohustab kogu maailma majanduse stabiilsust.

Venemaa osalemine selles klubis ulatub tagasi 1998. aastasse. Enne seda oli G7 läbi ja lõhki vanade demokraatlike riikide klubi. Nüüd… Ei teagi enam. Venemaa kaasamine igatahes rõhutab fakti, et suurepäraste hulgas puuduvad Hiina ja India. Aga nendeta ei saa lahendada ühtki globaalset probleemi.

Peterburi kogunevad anarhistid, rohelised ja muud põhivoolust hälbijad usuvad G8 kõikvõimsust ning saatanlikku iseloomu. Ülejäänud inimesed on suhteliselt ükskõiksed. Enne G8 kohtumist korraldati küsitlus klubi liikmesriikide elanikkonna hulgas – igas riigis 1000 vastanut – , kelle teadmiste tase ei ulatunud isegi nii kaugele, et öelda, millises linnas toimub kohtumine. Seda teadis vaid 10 protsenti ameeriklastest ning 15 protsenti prantslastest (Lääne-Euroopa teadlikkus üldiselt jõudis siiski 30 protsendi kanti, aga seda ilmselt tänu sakslaste suuremale ajalehelugemisele).

Kuidas mõjutab G8 Eestit? Eks see mõju ole nagu Päikese aktiivsuse oma – midagi juhtub, aga mis ja kuidas täpselt, kes seda teab.

Muuseas, kliimast. Sünnipärase Eesti elanikuna olen ammu täheldanud, et Euroopas ilma tegevate tsüklonite ja antitsüklonite kekspunktid (või harjad?) ei asu kunagi Eesti kohal. Manage silme ette ilmauudiste kaardid läbi aegade. Lähimad harjad on kusagil Põhjamere või Moskva või äärmisel juhul Lõuna-Soome kohal. Nii ka poliitilised kõrgharjad. Peterburis on G8 kohtumine, Riias tuleb sügisel NATO tippkohtumine, Helsingis ja Stockholmis juhtub kogu aeg midagi. Tallinn aga on ikka serva peal.

Hea rahulik provintsilinn meil siin.