Eesti, euro ja Iirimaa
Iirimaast sai eurotsooni liige 1999 aastal. Järgneva 8-9 aasta jooksul suutis see veidi üle nelja miljoni elanikuga saareriik odavate intresside ja suure hulga sissevoolava raha abil kasvatada oma majandus ja pangandussüsteem selliseks, mis Eesti finantskauboidele suured silmad ette teeb. Mõned näited Iirimaa tänasest finantstegelikkusest:
Inflatsioon ja palgatõus on viinud Iirimaa Euroopa Liidu keskmisest kiiresti mööda. Keskmine palk on tõusnud 35 000 euroni aastas ning hinnatase ületab EL-i keskmist 20% võrra. Võrdluseks, Eestis on keskmine aastapalk hoolimata kiirest tõusust veel alla 10 000 euro ning hinnatase on 30% allpool ELi keskmist.
Iiri pankade laenud erasektorile on praegusel hetkel 420 miljardit eurot ehk ligi 100 000 eurot elaniku kohta. Sellest üle 60% on laenatud kinnisvara ostuks, ehitamiseks ja arendamiseks. Alla poole neist laenudest on rahastatud deposiitide abil ning Iirimaa brutovõlg välismaailma ees ületab 900% rahvuslikust kogutoodangust. Võrdluseks, Eestis on erasektori pangalaene 15 miljardi euro jagu ehk 11 000 eurot elaniku kohta. Üle 60% neist laenudest on rahastatud kodumaiste deposiitide abil ning koguvälisvõlg on alla 150% SKTst.
Maailma finantskriis lõi Iirimaad valusasti. Valitsuse eelarve defitsiit ulatub sel aastal 12% SKTst (Eestis tõenäoliselt 3-5%) ning valitsuse võlakoormus on kasvamas 80%ni SKTs. Valitsus oli sunnitud laiendama garantii kõikidele pangadeposiitidele ning muudele pankade kohtustutele ning natsionaliseerima suuruselt kolmanda panga. Eestis on valitsusel veel raha reservis ning riik pole pidanud veel ühtegi panka turgutama.
Kui nüüd lugeja arvab, et Iirimaa on ajaloo prügikastis koos Islandi ja muude sarnaste finantsõhulossidega ning Eesti esindajad käivad rahvusvahelistel konverentsidel kõnelemas oma kogemusest tasakaaluka majanduspoliitika ajamisel, siis ta eksib. Iiri valitsuse reiting on tasemel AA ning tema valitsuse võlakirjade intress on vähem kui üks protsendipunkt kõrgemal kui Saksa valitsuse oma. Eesti riigireitingu tähistamiseks kasutab vähemalt üks kolmest reitinguagentuurist juba B tähte ning isegi kodumaine Swedbank küsib riigilt ligi 3%list intressimarginaali, rääkimata 4-5 protsendist, mida välismaised laenuandjad võiksid tahta.
Miks ei ole me veel uudistest kuulnud kuidas Iiri delegatsioon nukra vilepillimuusika saatel Rahvusvahelise Valuutafondi ukse taga raha palumas käib? Vastuse leiame Euroopa Keskpanga statistikast: Iiri pangad on vaikselt Euroopa Keskpangalt laenanud kokku üle 270 miljardi euro. Eurotsoonis on see business as usual.
