Samal teemal: Tõnn Sarv: "Keelatud Eesti lipp"

Küsimusele, mitmel päeval aastas võiks või peaks sinimustvalge lipp Eesti kodus lehvima, ei ole ainuõiget vastust. Kuid on kindel, et keegi ei keela heisata meie 125-aastast rahvuslikku uhkust üha sagedamini.

Viimasel aastal on suur sinimustvalge laine käinud üle Eesti mitmel korral, näiteks rahvuslipu 125. sünnipäeval ning laulu- ja tantsupeol. Kindlasti on meie lipud lehvinud pulmades, sünnipäevadel, suguvõsakokkutulekutel ja ka matustel.

Alaliselt lehvib Eesti lipp lehvib kõikide põhiseaduslike institutsioonide, ministeeriumide, kohtute välisesinduste ja kohalike omavalitsuste asukoha hoonete ees. Iga omavalitsus võib määrata oma territooriumil koha, kus on Eesti lipp heisatud alaliselt, näiteks on nii päeval kui ööl Eesti lipp heisatud Narvas, Rakveres ja Tartus. Lisaks tervitab Eesti lipp igal koolipäeval koolilapsi, üliõpilasi ja teisi õppureid.

Lipu heiskame südame sunnil

Lipu heiskamiseks on vaja esmalt lipu heiskamise kohta ning loomulikult lippu ennast. Kui need olemas, tuleb lipuheiskajal varakult ärgata, lipp välja panna ning pimeduse saabudes see kas ära tuua või valgustada. Selliste toimingute tõukejõuks saab olla üksnes südame sund ja sisemine veendumus.

Me oleme kogenud ega taha tagasi aega, mil lipu mitteheiskamise eest tuli maksta trahvi. Seepärast on praegu Eesti Vabariigis igaühel õigus heisata oma sinimustvalge lipp igal ajal. Soovitatav on heisata Eesti lipp kõikidel Eesti riigile ja rahvale olulistel tähtpäevadel - lipupäevadel ning isiklikel tähtpäevadel.

Lähtume heast tavast

Lippude heiskamisel on kohane arvestada rahvusvaheliselt ja ajalooliselt välja kujunenud lippude kasutamise traditsiooniga. Näiteks on hea tava, et lipud lehvivad päevasel ajal - päikese tõusust loojanguni. Öisel ajal heisatud lippe valgustatakse, neid ei ole sünnis pimedusse "unustada". Sellised head tavad ei ole oma olemuselt karmid nõuded, nende järgimata jätmise eest kedagi ei karistata. Eesti karistusseadustiku sätted kaitsevad Eesti lippu üksnes teotamise ning häbistamise eest. Näiteks kui keegi rebib majadelt Eesti lippe maha, siis peab riik põhjendatuks oma tunnuse teotamise eest karistamist.

Eesti lipp on ühtaegu nii riigi- kui rahvuslipp. Eesti Vabariigi tunnusena heiskame sinimustvalge lipu lipupäevadel, et väärtustada Eesti riigile ja rahvale olulisi tähtpäevi. Sünnipäevadel, pulmas või matusel heisatav sinimustvalge lipp on käsitletav ennekõike rahvuslipuna. Seepärast on ka loomulik, et näiteks pulmas heisatakse lipp ikka pidustuste alguses, mitte päikesetõusul nagu lipupäevadel.

Riigilippude kasutamist reklaamis ning kaubamärgina ei lubata, nii suhtuvad ka paljud teised riigid oma tunnustesse. Selline praktika aitab vältida tarbijate eksitamist - näiteks kui mõni ettevõte kasutaks oma toote reklaamis sinimustvalget lippu, oleks see justkui riiklikult soovitatav toode, kuigi riik ei ole seda toodet tellinud ega vastuta selle kvaliteedi eest.