Eesti meeslugeja ihkab sõda ja nalja
Naiskirjandusest on meie kultuurimaastikul kujunenud
ühtlane ja rõõmuroosa koondpilt “Tuulest
viidutest” üle “Bridget Jonesi päevikute” kuni Ita
Everi mälestuste ja “Astroloogilise abimeheni”. Igaüks
teab, mis asi on üks naistekas. Paljud teavad sedagi, mis on üks hea
naistekas.
Aga milline on üks tüüpiline
meestekas?
Türilane, muusik ja luuletaja Jaan leiab, et tema
kodulinna temavanused mehed ei loe praktiliselt midagi. “Mul on seal
umbes kuus minuvanust sõpra ja nendest ainult ühe kohta võin
väita, et ta regulaarselt loeb.” Jaani arvates loevad rohkem vanemad
mehed, näiteks tema isa. “Talle meeldivad raamatud igasuguste
vandenõuteooriate ja salasepitsuste kohta.
Näiteks
teosed Anna Politkovskaja ja Harald Meri tapmise kohta erutasid teda
niivõrd, et ta ei suutnud loetut endale hoida, vaid oli sunnitud muljeid
minuga jagama.” Kuna Jaani isa on vana metsamees, siis loeb ta hoolega ka
igasuguseid jahijutte ja -mälestusi.
Tallinna kesklinnas asuva
söögi- ja joogikoha kaasomanik Lauri loeb eelkõige
naisteajakirju.
“Mul käivad siin hommikuti lehelapsed,
kellele ma väljaanded kätte jagan. Nii et mul on ajakirjad tegelikult
tasuta käes.” Erandi teeb Lauri Cosmopolitanile, sest see on tema
arvates jamps. Veel tunnistab Lauri, et loeb ajalehti. Ja ajakirja Kalastaja.
Ta ise on pärit Räpinast, suure kalajõe Võhandu
kaldalt.
Lauri tädipoeg, söögikoha kaasomanik,
kommenteerib, et Lauri on temaga võrreldes suur
lugemishuviline.
Uute raamatute poest ostetakse suur
osa raamatutest kinkimiseks. Nii ei saa neist meestekirjanduse omapära
kohta päris selget pilti. Tallinna Raamatukoi antikvariaadi (meie oludes
pigem küll vanade raamatute supermarketi) töötaja Kristi, kes
palub end lahkelt samuti raamatukoiks tituleerida, oskab aga meesostjate
eelistustest üsna palju rääkida.
“Esimene
meestega seonduv raamat on muidugi “Vahva sõdur
Švejk”. Seda ei osteta mitte niipalju lugemiseks kui selleks, et
oleks lihtsalt kodus olemas ja alati riiulilt võtta.”
Kristi sõnul ei saa kuidagi väita, et raamatuid ostaksid rohkem
mingisse kindlasse ikka kuuluvad mehed. “Meil käivad ostmas
teadlikud sihtgrupid alates nooremast koolieast. Umbes teise-kolmanda klassi
poisid, kes ilmselt õpivad kusagil vanalinna koolides, tulevad
vahetundide ajal siia ja kogunevad lasteraamatute riiuli ümber.
Järgmine kindlalt eristatav grupp on tudengid, kes otsivad
spetsiaalselt oma eriala õpikuid ja käsiraamatuid. Üldine
veendumus on see, et vanad raamatud on põhjalikumad kui
tänapäevased.”
Ealise analüüsi
lõpetab Kristi eakate meestega, kellest märkimisväärne
osa käib antikvariaadis selleks, et vanu raamatuid vaadates vanu häid
aegu meelde tuletada.
Lisaks Hašeki suurromaanile on
vähemalt Raamatukoi igas eas meesostjate seas populaarsed Antony Jay ja
Jonathan Lynni “Jah, härra minister” ning “Jah,
härra peaminister” – tuntud briti seriaali ainelised
poliitilised pilalood. Aga samuti soomlase Juha Vuorineni “Joomahullu
päevaraamat” koos oma mitme järjeraamatuga. Mõlemaid
sarju käiakse spetsiaalselt küsimas.
“Loomulikult on meeste seas hinnas sõjatemaatika,”
jätkab Kristi. “Samuti ulme. Krimkasid loevad aga rohkem
naised.” Erialade kaupa märgib ta, et meeste teemad on
sõjandus ja ajalugu, naiste omad etnograafia ning
käsitöö. Kunsti ja arhitektuuri vastu tunnevad v&otil
de;rdselt huvi mõlemad sood. Huumor on tüüpiline meeste
valdkond.
Eesti ilukirjandusest huvitab Kristi kogemuste
põhjal mehi muistset vabadusvõitlust kajastav
kirjandus,
eriti Enn Kippeli looming. Viimase teostest on menukas ka “Kui Raudpea
tuli”. Isased ajalookirjanduse austajad huvituvad ka Arved Viirlaiu
“Ristideta haudadest” ning Karl Ristikivi raamatutest. Jaan Kross
seevastu läheb peale mõlema soo hulgas.
Samas leidub alati erandeid, näiteks kokandusalaseid raamatuid
armastavad lisaks naistele osta ka paljud meeskokad, kes väidavad, et just
vanaaegsetest kokaraamatutest tulevad välja kõige huvitavamad
retseptid.
Lisaks lihtsalt lugemishuvilistele meestele satuvad
antikvariaati ka kirjandusteemade vastu huvi tundvad mehed. Nende suurimaks
lugemisrõõmuks on Tuglase esseed ja kirjandusteaduslikud
teosed.