Hardo Pajula : Palgakasvu ootab ees sügisene pööripäev

Statistikaameti täna hommikul avaldatud andmetel ulatus keskmine brutokuupalk Eestis selle aasta teises kvartalis 857 euroni ning oli seega 4,2% kõrgem kui aasta tagasi. See on ühtlasi kõrgeim kuupalga väärtus, mis siin alates 1991. aasta lõpust registreeritud on (ajaloolise
kurioosumina väärib vahest märkimist, et 1991. aasta viimases kvartalis oli keskmine kuupalk 7
eurot). Kuigi ka eelmainitud kasvutempo oli endiselt üks viimase paari aasta kiiremaid, jäi see eelmise kvartali näitajale (4,5%) tsipake alla. Et sel aastal on kuupalga aastane kasvutempo kõikunud 4,0% ja 4,5% vahelises kitsas koridoris – tööturu kriisi haripunktis 2009. aasta lõpus
kukkus see mäletatavasti 6,5% –, siis tundub et kasvumäärade osas on tsükli tipp saavutatud ning
eelolevates kvartalites nominaalpalga kasv pigem aeglustub.

Tarbijahinnaindeksiga deflateeritud reaalpalk jätkab seevastu juba 2008. aasta viimases kvartalis alanud langust. Kui 2009. aasta teises pooles alanes reaalpalk aga ligi 5%, siis kolmes viimases kvartalis on kukkumistempo püsinud seal ühe protsendi piirimail. Me arvame endiselt, et selle aasta teises poolest pistab reaalpalga kasvutempo nina nullipoolelt korraks välja; seda aga
küll pigem inflatsioonitempo ajutise alanemise kui palgakasvu hoogustumise tõttu.

Laiemas plaanis huvitab meid palga- ja tööjõukulude kasv eelkõige rahvusvahelisele konkurentsile
avatud ettevõtete elujõu seisukohast. Üle 40%-lised ekspordi kasvutempod  ei anna siin vähemasti esialgu liigseks ärevuseks suuremat põhjust, ent pikemas perspektiivis võib kulusurve muidugi taas teemaks muutuda. Üheks – paraku üsna  ebatäiuslikuks – rahvusvahelise konkurentsivõime mõõdikuks on reaalne kaalutud valuutakurss.

Ülemisel joonisel on kujutatud Rahvusvahelise Arvelduspanga koostatud Eesti reaalkursiindeksit,
mis kasutab nominaalkursi deflaatorina samuti tarbijahinnaindeksit. Pilt näitab seda, et kuigi reaalpalk väheneb, on reaalkurss alates käesoleva aasta märtsist taas tugevnema hakanud;
ehk teiste sõnadega: Eesti kaubad on võrreldes meie tähtsamate väliskaubanduspartnerite omadega jälle pisut kallimaks muutunud. Võrreldes 2009. aasta algusega, mil reaalkursi indeks oma senise tipptaseme saavutas, on see praegu siiski veel paar protsendi madalam.

Siseturu kasvav toetus

Juba paar nädalat varem avaldatud hõivestatistika näitas seda, et teises kvartalis võtsid kõik viis suuremat sektorit üle mitme aasta taas üheaegselt töötajaid juurde. Täna avaldatud palgaandmed kinnitavad laiemapõhjalise taastumise teesi. Kui eelmise aasta alguses vedas palgakasvu peaasjalikult rahvusvahelisel turul toimetav töötlev tööstus – nagu see väikeses avatud
majanduses teoreetiliselt ka olema peaks –, siis sel aastal on teda märksa olulisemalt toetanud juba ka siseturgu sihtivad majandusharud. Nii on kahes viimases kvartalis märgatavalt suurenenud näiteks kaubanduse ja hariduse kasvupanused. Ka alumine joonis viitab seega tööturu tsükli
haripunktile; lähimas paaris kvartalis nihkub palgakasv suure tõenäosusega järjest enam siseturu
poole. Ühel hetkel tuleb aga rahvusvahelise konkurentsi tõke jälle vastu ning kogu asi algab taas otsast peale.

Lõpuks ongi nii, et me võime neid palgagraafikuid siin joonistada ja neist hea tahtmise korral
leheküljekese juttugi välja pigistada, aga lõpuks sõltub siinse maanurga käekäik ikkagi rahvusvahelisest kauba- ja rahaturgudest. Seal toimuv ütleb aga seda, et me oleme täna tsükli sügises pööripunktis või sellest juba sammukese üle.