„Natsionalist on keegi, kes mõtleb üksnes, või peamiselt, võistleva prestiiži raamides,“ kirjutas inglise kirjanik George Orwell Teise maailmasõja lõpupäevil essees „Ülestähendusi natsionalismist“ („Notes on Nationalism“). Ajal, mil Natsi-Saksamaa kurikuulsast ja kõrvulukustavast sõjamasinast olid järel üksnes hävingu surmakorinad, pidas ta vajalikuks mõtestada, mis see natsionalism õieti on ja oli.

Mõisted kipuvad aga ajas muutuma või vähemasti moonduma, mistõttu tuli alustada definitsioonist endast. Orwell tunnistab, et Saksamaast või Jaapanist rääkides pole selgitusi justkui tarvis. Vähegi varjundirohkema käsitluse nimel lööb ta aga esimese kiilu natsionalismi ja patriotismi vahele. Need on vastassuunalised jõud – üks ründav, teine kaitsev. Ja ehkki Orwell möönab, et mõiste „natsionalism“ pole ka sel juhul just ülemäära mõtteselge, annab ta sellele oma essees niivõrd tugeva keha, et ka kolmveerand sajandit hiljem võib kirjaniku tüpoloogiat meie kaasaja mõtestamiseks laenata.

Avalehele
4 Kommentaari
Loe veel: