Janek Luts

Viimaks ometi on kõrvaldatud viimane tõke, et minna üle täiesti vabale turule. Sellelesamale turule, millest mõeldi juba 25 aastat tagasi, kui kommunistliku partei häälekandja Edasi trükkis ära IME programmi.

Tuleval aastal avaneb Eesti riigi majanduslikust olukorrast aus ja siiras pilt, sest kõik energiakandjad on lõpuks kui mitte maailmaturu, siis igal juhul vaba hinnaga. Muuhulgas saame teada ka ausa hinna oma põlevkivienergiale.

Mööngem muidugi, et üks turutõrge jääb, sest valminud ei ole Estlink 2 ühendust Soomega. Selle kaabli puudumine ei lase meie elektritarbijal tunda täit rõõmu suvisest odavast Põhjala elektrist. Muidugi eeldusel, et ilmastikutingimused on sama soodsad kui möödunud suvel.

Estlink 2 puhul tuleb märkida, et Eleringil on tänaseni pooleli läbirääkimised Gazpromiga, kas ja kuidas võib Estlink 2 minna üle Nord Streami gaasijuhtmest. 

Kui rääkida veel riikide vahelistest ühendustest, mis peaksid aitama vabaturul võimutseda, siis on üks “hea” uudis meie tarbijale. Nimelt on Eesti ja Läti vahel kestvalt kitsas juhe, mis ei võimalda Eesti Energial müüa suures mahus elektrit Lätti ja Leetu, kus valitseb elektri defitsiit. Seega lätlased ja leedukad on osaliselt hinnamängust väljas.

Kirjeldatut arvesse võttes tekib küsimus, kui vaba see elektriturg 2013. aastal tegelikult on. Näib, et pigem jääme Eesti Energia meelevalda. Aga ka selles ei saa süüdistada Sandor Liivet. Tema ei ole kuidagi süüdi valitsuse otsustes ega Balti koostöö puudumises.

Ja kui Eesti Energia hinnapoliitikat hakkab varem või hiljem reguleerima Põhjala elektriturg, siis mis muudab läbipaistvaks Eleringi ja Elektrilevi võrguteenused?