Janek Luts

Tänavu plaanivad Eesti suuremad kaubandusettevõtted avada uusi super- ja hüperkauplusi. Kas see on hea uudis? Ostlejatele ja kaubandustöötajatele tõenäoliselt mitte, sest laienemisralli käib täna nende (meie) arvel.

Vaatamata meeletule müügipindade ruutmeetrite arvule ja tihedale konkurentsile on hindade tase üha enam lääneeuroopalik. Ostujõud ja kaubandustöötajate palgatase aga Ida-Euroopa tasemel. Kaubavaliku osas oleme… tasemel, mida on raske kirjeldada.

2010. aasta kuue suurema kaubandusettevõtte majandusaruannetest selgub, et kauplusetöötaja keskmine brutopalk ei ulatunud naljalt üle 650 euro kuus. Aga nurinat, et kaubandustöötajad ei ole piisavalt lahked ja heatujulised, kogevad nad pidevalt. Püüa ostjale naeratada, kui tööpäev lõpeb kell 23, või rõõmustada võimaluse üle töötada nädalavahetustel ja riigipühadel. 85 protsenti kaubandustöötajatest on naised, kellelt pere ootab sageli, et nad teeksid ka kodutöid. Seega rõõmu on vähe, tööd aga palju.

Lääne-Euroopas ei üllata kedagi, kui paljud poed on avatud vaid kuus päeva nädalas, hommikul kümnest õhtul seitsmeni. Vaid üksikud kaubamajad ja hüpermarketid töötavad kella üheksani õhtul. Riigipühadel on suured poed suletud.

Mis takistab Eestis sedasi asju korraldamast?

Selline ümberkorraldus oleks halb uudis mõnele tuhandele müüjale, kes kaotaksid töö! Aga enamikule, kel töökoht alles jääb, oleks see hea uudis. Hea uudis tarbijale oleks kaubanduskonkurentsi värskem hingamine, mis ei keskenduks vaid ruutmeetrite arvule. Ostjatele oleks veel üks hea uudis — avaneb võimalus pühadel päevadel midagi targemat teha, kui hängida kaubanduskeskuses!