Jeesuse tapmise püha
Võiks muidugi küsida, et mis meil üldse asja mingite jumala-värkidega, kui kirik ja riik on ju lahutatud. Ja et miks üldse on riiklike pühade hulgas mingid religioossed tähtpäevad.
Eks ole. Siis peaks ka Gregoriuse kalendrist loobuma, sest seegi ju kristliku päritoluga. Või ladina tähestikust. Aga see selleks.
Ju siis tahetakse selliste tähtpäevadega rõhutada meie kuulumist kristliku traditsiooniga maailma, mida muud. Ja eks me sinna ju miskitpidi ikka kuulume ju ka.
Ja eks kunagi, kui vastavat seadust ette valmistati, küsitigi kirikumeeste käest, et mis pühad me kalendrisse siis paneme. Ning kevadpühade puhul ilmselt otsustati, et las olla Suur Reede ja Ülestõusmispüha. Ilmselt rohkem ei olnud kirikumeestel võimalik riigiisadelt välja kaubelda.
Nojah, kena küll, aga Ülestõusmispüha ise on ju alati pühapäeval ning seetõttu on ta ka puhkepäev niikuinii. Mistõttu rahvas ei pruugi eriti arugi saada, et see nüüd ka veel miski püha on. Eriti veel seoses kõigi nende värvitud munade ja tibude ja jänkudega, eks ole.
Kui nüüd vaadata nende päevade kristlikule tähendusele ja kõrvutada neid meie kommetega, siis on pilt päris jube.
Suur Reede oli päev, mil Jeesust piinati ja ta risti löödi. Kogu kristlik maailm elab kannatuste märgi all. Meil aga algavad pühad - on esimene puhkepäev, koolid ja riigiasutused ei tööta, rahvas paneb pidu.
Vaikne Laupäev. Kristlik maailm leinab. Aga meil on juba teine pidupäev.
Esimesel Ülestõusmispühal, sel kõige oodatumal ja kõige pühamal päeval, mil Lunastaja ometi siiski surnust üles tõusis ja kogu kristlik maailm hõiskab ja rõõmustab ime üle, sügatakse meil kukalt, katsutakse kaineks saada ja mõeldakse murelikult juba läheneva uue töönädala peale.
Pisut veider, eks ole.
Hakkasin huvi pärast vaatama, kui palju üldse on meie ümber neid maid, kus tähtpäevad niimoodi on seatud. Ja ega eriti olegi.
Näiteks Austrias, Belgias, Bulgaarias, Hollandis, Leedus ja Poolas on Suur Reede tööpäev. Riiklikud pühad on nende maades Esimene ja Teine Ülestõusmispüha ehk pühapäev ja sellele järgnev esmaspäev.
Lätis, Soomes ja Rootsis on riiklikeks tähtpäevadeks nii Suur Reede kui ka Teine Ülestõusmispüha, kokku siis neli päeva. Õigupoolest ongi Suur Reede ja Vaikne Laupäev ju vaid ettevalmistavad päevad lihavõteteks ehk Ülestõusmispühadeks.
Meiega sarnane on nende pühade korraldus aga üllatuslikult hoopis mõnedes katoliiklikes maades, kus religioossed arusaamised ja kombed on juba traditsiooniliselt hoopis teistsugused - Maltal, Panamas, Peruus, Portugalis ja võibolla veel kuskil. Aga miks meil peab samamoodi olema, jääb arusaamatuks.
Kui meie kirikumehed tahaksid, siis võiksid nad meie leige usu turgutamiseks paluda riigiisadel teha riigipühaks siiski lihavõttele järgnev esmaspäev ehk Teine Ülestõusmispüha, nagu paljudes Euroopa maades.
Ehk siis hakkaksid inimesed pisut rohkem mõtlema, mida õieti tähistatakse. Kui see muidugi üldse kellelegi korda läheb.
