JÕULUD TONGAL

Mullused jõulud veetsin ma Alba Longal.
Seekordseid jõule ma tähistan Tongal.

Kaasa on mul nooruke sekretär Evita,
kellega ütlemata tore on Tongal aega viita.

Ei lähe ka Eestimaa meelest mul –
naabersaarel jõululuulet loeb Krull

nii kõlavalt, et terve Okeaania kajab.
Kõik polüneeslannad Hasso kihevile ajab.

Ei palmisalust pea otsima kuuske ma –
Neid lennukil toimetab kohale Jüri Kuuskemaa.

Kui ilusa kuusepuu saanud meilt kingiks on iga tongalane,
siis asume maitsema jõululaupäevahane.

See lõunamaa meri on soe nagu saunakatel
ja veidrad kombed on millimallikatel.

Igal jõuluööl millimallid siin tihe- ja tahenevad,
oma hümpjalt kogult nad veidike ahenevad.

Ei enam nad hõljuda tihka vetevallas,
neid mahlaka rohuga meelitab kallas.

Kui välja arvata mõni üksik, kes haige ja uimane,
täis tohutut indu, nad viskuvad kuivale.

Uisa-päisa, põrmugi kartmata ohtu,
Nad asuvad krõmpsutama lopsakat rohtu.

Kes suudab jõuluööl kinni püüda millimallika tahke,
see peagi saab tunda Tonga elu sulnimaid tahke.

Selle teo eest ta Tonga kuningakrooni pärib –
teisi millimallikapüüdjaid siis hirmus kadedus närib.

On tahkeimgi millimallikas libe, on lausa šampoonjas –
ja kõrvetab kätt selle mallika muster, mis moonjas.

Hirmkaredad kindad kaasa on võtnud Krull –
ta vastu vähimgi võimalus puudub paljakäelisel mul.

Ei usu me (84%) Issanda ilmutust, ingleid ja jõuluvana –
on palju ilusam uskuda Hassot Tonga kuningana.