Tänane intervjuu Väljataga endaga viitab aga, et ministri selgituste kohta võib igasuguste ilustamisteta kasutada väljendit valetamine.

Usutluse järgi suunas minister juhtkonnavahetust pisidetailideni välja. Mitte Väljataga ei tahtnud kohtumist, nagu väitis minister. Selle kohta on mobiiltelefonis koguni kirjalik jälg. Mitte Väljataga ei kutsunud Kenderit kohtumisele. Kuid jah, minister isiklikult arutas koondamisi. Minister oli teadlik Kenderi uuest visioonist veel enne kui Väljataga. Jah, korduvalt küsiti ministeeriumist üle, kui kaugel on Kenderiga lepingu sõlmimine.

Niipalju ministri „olematust” mõjutustegevusest. Aga kuidas oleks rahaga, mida leiti nii koondamisteks kui ka (juba uue peatoimetaja all) honoraride tõstmiseks? Lang võib kinnitada, et see ei ole tema asi, mis Sirbis sünnib. Et nii nagu kultuuriministeerium ei määra, mida mängitakse Eesti teatrites, ei saa tema tegeleda ka ühe lehe saatuse mikrojuhtimisega. Tegelikult kannab juht de facto vastutust ka juhul, kui tal formaalselt sündmuste üle kontrolli pole. Loeb tegelik mõju, milles kõnealusel juhul kahtlust ei ole.

Langi taga näib olevat ka kogu Reformierakonna tuumik: Eesti Päevalehe käsutuses on erakirjavahetus, kust tuleb selgelt välja, et muutusi suunasid ministri parteikaaslased Kristen Michal ja Rain Rosimannus. Kenderiga utsitas lepingut sõlmima kultuuriministeeriumi reformierakondlasest kantsler Paavo Nõgene. Samasse parteisse kuulub SA Kultuurileht nõukogu esimees Urmas Klaas.

Minister Langi roll Sirbi juhi väljavahetamisel ja töötajate koondamisel oli otsene. Avaliku valetaja koht lihtsalt ei saa olla ühe Eesti ministeeriumi eesotsas. Kui ministril endal pole tagasiastumiseks vajalikku häbitunnet, mõistab ehk olukorra katastroofilisust erakond? Ligi aasta tagasi näitas Kristen Michal, mida peaks üks vassimise sümboliks saanud minister tegema.