Vene keisririigi kõrgeima ordeni - püha Andreas Esmakutsutu aumärgi - asutas Vene tsaar (1721. aastast keiser) Peeter I, kes elas 1672-1725 ning valitses Venemaad 1682-1725. Esimene kirjalik märge nimetatud ordenist kuulub Austria keiser Leopold I saadikule Venemaal Johann Georg Korb'ile ning on dateeritud 20.03.1699. Korb kirjeldas oma päevikus, kuidas tsaar Peeter I asutas püha Andrease ordeni ning annetas selle aumärgi esimesena bojaar Fjodor Petrovitš Golovinile - tollal tuntud Vene diplomaadile ja sõjandustegelasele, kes 1689. aastal oli koostanud Vene-Hiina piiri määrava Nertšinski traktaadi. Nii kummaline kui see ka pole, sai teiseks püha Andrease Esmakutsutu ordeni kavaleriks kuulus hetman Mazepa, kes hiljem Karl XII liitlasena Põhjasõjas (1700-1721) Peeter I-le suurt peavalu valmistas. Mazepa sai oma ordeni 8. veebruaril 1700. Peeter I sai ise nimetatud ordeni seitsmendana. See juhtus 1703. aastal ning oli seotud Neeva jõe suudmes toimunud Peeter I juhitud lahinguga rootslastega, kus Peeter I juhtis isiklikult kahe rootslaste sõjalaeva kaaperdamist. Koos tsaariga sai ordeni ka kuulus vürst Menšikov - tsaari omaaegne kannupoiss ning adjutant, uue pealinna Peterburi kuberner. Peeter I järeltulija keiser Paul I kinnitas oma kroonimise päeval 5. aprillil 1797 püha Andreas Esmakutsutu ordeni ametliku statuudi. Püha Andreas Esmakutsutu ordeni märk on kaheksasakilise tähe kujuline, mille keskosas on ümar medaljon. Medaljoni keskel on deviis „За Веру и Верность" (usu ja ustavuse eest).

Püha Andreas Esmakutsutut peeti Venemaa peamiseks kaitsepühakuks ning sama tuntud orden oli revolutsioonieelsel Venemaal ainult püha Georgi rist, mille keisrinna Katariina II asutas 1769. aasta 23. novembril (püha Georgi mälestamispäeval). Niisiis on tegemist õigeuskliku pühaku ning Venemaa kaitsepühaku nime kandva omaaegse kõrgeima riikliku aumärgiga, mille kaasaegse Venemaa võimud taastasid, nagu ka paljusid muid revolutsioonieelseid riiklikke ja rahvuslikke ajaloolisi sümboleid, kus olid tihti põimunud õigeusk ja riiklus. Nii oli ka püha Andrease ordeni puhul tegemist õigeusu pühaku ja suuriigi - keisririigi esimese riikliku aumärgi näol usulise kui ka 20. oktoobril 1721 keisriks kuulutatud Peeter I suurriigi - keisririigi sümboliga. Põhjasõja edukas võit Vene poole pealt vaadatuna lubas Vene Senatil kuulutada rootslaste võitja ja Baltimaade vallutaja Peeter I „Isamaa Isaks" ning Venemaa keisriks. Seega sümboliseeris nimetatud orden nii Venemaa suuriigiks saamist kui ka tema tuginemist vanale varakristlikule vaimupärandile. Püha Andreas Esmakutsutu orden sümboliseeris revolutsioonieelsel Venemaal just suurriiklikku staatust ning pole midagi imestada, et just Andrease rist ehtis ka Venemaa keiserliku laevastiku sõjalaevu (kaks diagonaalis ristuvat sinist joont valgel taustal).

Püha Andrease Esmakutsutu orden taastati 30. septembril 1998. Püha Andreas Esmakutsutu fond asutati Venemaal juba 1992. aastal. Fondi sihiks kuulutati igakülgne kaasaaitamine vanade Vene traditsiooniliste väärtuste taaselustamisele ning ellujuurutamisele praeguse Venemaa riigi- ja ühiskonnaellu. Kuivõrd on kõik sellega seonduv politiseeritav ja politiseeritud, jääb muidugi iga huvilise enda otsustada, kuid on ammu tuntud tõde see, et iga ideoloogia on alati kasutanud ja kasutab ka edaspidi oma riigi ajalugu ning tavasid, nagu ka aegade jooksul välja kujunenud traditsioone päevakajaliste poliitiliste huvide teostamisel. Erandiks ei ole siin ka kõik püha Andrease nimega seonduv kaasaegsel Venemaal.