Kahepalgeline võitlus piraatkauba vastu
Politsei korraldas populaarsel Patpongi ööturul piraatkauba konfiskeerimiseks haarangu. Asi läks lööminguks ning välja võeti ka tulirelvad. Tulistati õnneks siiski vaid õhku.
Tai kaubandusminister Alongkorn Ponlaboot lubas, et möödunud kolmapäeval toimunud aktsioon ei jää viimaseks.
Kõikvõimalikud piraatkaubad on Tai maal tõesti väga levinud. Nii muusika ja filmid, aga veelgi suuremal määral tuntud kaubamärkidega rõivad, jalanõud, aksessuaarid, parfümeeria, käekellad, elektroonika jpm.
Miks aga rünnati turumüüjaid?
Kui Tai valitsus oleks tegelikult tahtnud piraatkaubandusele piiri panna, siis oleks ju märksa otstarbekam olnud sulgeda hulgimüügilaod, kust noodsamad tänavakaubitsejad oma kauba saavad. Või, veelgi parem, rünnata neid tehaseid ja vabrikuid, kus seda kõike toodetakse.
Noh, tõsi küll, suurem osa sellisest kaubast tuleb hoopis Hongkongist, aga siiski, ka Tai maal on neid tootjaid küllaga.
Jah, miks rünnati selle kaubandusharu kõige viimast lüli? Kusjuures, veel kõige tundlikumat ja nõrgemat. Sest just seesama tänavakaubandus on sadadele tuhandetele Tai perekondadele enamasti ainus sissetulekuallikas.
Läks lööminguks. Mitmed inimesed said vigastada. Mis kaubitsejaid eriti marru ajas, oli see, et politsei ei teinud vahet piraatkaubal ja legaalsel kaubal. Kõike üritati konfiskeerida. Kaubandusminister teatas, et taolised reidid hakkavad nüüd toimuma iga kahe päeva järel Bangkoki viies suuremas kauplemiskohas.
Ahaa. Aga see paneb juba tõesti mõtlema. See on ju teade kauplejatele - et tähelepanelik tuleb olla vaid ülepäeviti. Ning üksnes nendes loetletud viies kohas. Ning loogiline ju, et kui näiteks eile käidi MBK-s, siis vaevalt nad homme sinna jälle tulevad.
Aga kõik teavad, et Bangkok on ju täis neid tänavamüüjaid. Turuplatse, müügilette, ringisõitvaid ja -kõndivaid kaubapakkujaid on tuhandeid ja tuhandeid. Ja ega siis ainult Bangkokis. Kõigis suuremates ja väiksemates Tai linnades. Kõigis külades. Pole kunagi keegi eriti huvi tundnud, kas tegemist on piraatkaupadega või mitte. Ja seda juba aastakümneid.
Miks siis nüüd järsku on vaja teha sellist lärmi sel teemal?
Põhjust pole vaja kaugelt otsida.
Nimelt avaldas aprilli lõpul Ameerika Ühendriikide Kaubandusesindus (United States Trade Representative) oma iga-aastases rapordis ("Special 301 Report") nimekirja riikidest, kus kõige enam rikutakse intellektuaalse omandi kaitse seadusi. Lisaks Taile nimetatakse seal suurimate rikkujatena ka Hiinat, Venemaad, Alžeeriat, Kanadat, Tšiilit, Indiat, Indoneesiat, Iisraeli, Pakistani ja Venetsueelat.
Kusjuures, juba teist aastat rõhutatakse selles rapordis vajadust just nimelt valitsuste-poolsete jõuliste aktsioonide järele. Veelgi enam. Kui märgatakse mõne maa valitsuse jõupingutusi intellektuaalse omandi kaitsmiseks, siis võidakse ta mõnes järgmises rapordis paigutada mõnevõrra soodsamale positsioonile. Näiteks Lõuna-Korea valitsuse vastavaid pingutusi tõstab viimane raport vägagi esile.
Selge see, et USA kauaaegse liitlase ja sõbrana oli ka Tai valitsusel vaja kohe näidata oma aktiivset tegutsemist. Aga ikka muidugi nii, et oma huvisid ei kahjustataks.
Efektsed ja kõmutekitavad haarangud pealinna populaarsetes turismipiirkondades olidki just need, mida vaja näidata.
