Jaanipäeval on linna jäämine patuasi. Kui siiski oled nii häbitu ega lähe lõkke ümber tiirlema, näed hoopis teistsugust Tallinna. Kõik on nii tühi ja rahulik, üldse mitte paha. Isegi Suur-Karja ehk Punaste Laternate tänav pole enam disaster.

Maal ja metsas käimine on siiski väga mõnus. Nii jaanipäeval kui muidu-päeval. Aga probleem on selles, et kui teha seda üks kord aastas, haarata Selverist kaasa sada ämbritäit šašlõkki ja tuhat kasti õlut ja minna läbustada mööda külasid, metsi ja randu, siis on järgmisel päeval vaatepilt kole. Disasteroidi kokkupõrge maaga jätab oma jälje. Õnneks on inimeste keskkonnateadlikkus kasvanud ja tundub, et disasteroidne käitumine on mõningal määral vähenenud. Loodame parimat ja püsigem orbiidil! Ehk on taevas armuline ega valitse ka päris disastro-kliima.