Mitte enam kohustuslikul naistepäeval jahus kogu meedia ilusti ja ümmarguselt teemal, kas ja kuidas sel päeval naisi meeles pidada. Tort või mittetort näis tol päeval olevat probleem number 1.

 

Paradoksaalsel kombel lõhkes just sel päeval šokeeriv meediapomm. Kõigi netiväljaannete kõige populaarsemaks artikliks tol päeval osutus lugu üheksast karmist naisehakatistest, kes olla klassiõele vietnami salvi silma toppinud, teda jalahoopidega näkku tümitanud ja veel sada imet ära teinud. Ümberolijad ei märganud midagi, kuigi see trall olla kestnud juba 3 aastat. Antud kooli direktor tõdenud, et saab kiusajatele soovitada vaid teise kooli minekut. Tigedad kommijad sõimasid kõiki alates lapsevanematest, kooli justkonna ja Mailis Repsi hariduspoliitikani välja. Nojah... aga näib, et sinna kommijate kisakoori see asi ka vaibus.

 

Nädala alguse lehtedest võib seevastu hoopis lõbusamat naistepäevalugu lugeda. Ühes teises koolis tellinud kaks 11. klassi poissi naistepäevaüllatuseks ilusa treenitud kehaga meesstrippari koolilavale. Kuna strippariga tulnud tasuta kaasaandena kooli ka Kanal 2 võttegrupp, on nüüd kisa kui palju. Räusatakse innukalt gümnasistide moraalse pale kahjustamise teemadel. Jõutakse välja lausa groteskselt paatoslike avaldusteni stiilis „inimlikkusest võõrandumine hakkas koos globaliseerumisega"... no lubage naerda!

 

Moraalitu õppeasutuse direktor olla juba ka linnavolikogule „häbi täis südamega" lahkumispalve esitanud.  Samal ajal, kui peksjate kooli direktor saab tütarlastel vaid SOOVITADA kooli vahetada.

 

Neid kahte lugu kõrvutades tahaks küll küsida, mis kurat see toimub?! Kas see ei ole mitte väga halb farss?! Poisid tellisid strippari kooli - so? Kas leidub mõnda gümnasisti, kes poleks paljast mehekeha näinud? Mina küll selles vanuses olin. Ja kui mõni tütarlaps tõepoolest ei ole, siis on ju viimane aeg talle selline naistepäevakink teha. Muidu jääbki arvama, et poisid kannavad sööklast näpatud viinerit püksis. Aga eelpoolkirjeldatud alaealiste naisseltsimeeste tolmutamisakti pole ma senimaani oma silmaga näinud, õnneks. Kui, siis filmis.

 

Haiged väärtushinnangud ei ela loomulikult ainult kooliseinte vahel. Tänapäeval ei ole filmid, kus näidatakse intiimseid kehaosi, alaealistele soovitavad. Nõuka ajal olid nad karmilt keelatud, seevastu sedasama tolmutamist ja vietnami salvi silma toppimist vaadaku palju tahavad. Eelmises ühiskonnas (millega me kõik iga hinna eest vastanduda tahame) toodeti avalikult võitlusvalmeid, ent tühme seltsimehi. Näib, et hoiakud pole muutunud, peale selle, et nelke kinkida pole enam IN.

 

Lahvatanud pseudomoralismi saaga illustratsiooniks sobib ideaalselt lugu minu erakordselt moraalitust sõbrannast, kel on pornoajakirjad alati avalikult nii laua all, kui laua peal vedelenud. Tal on muuseas gümnaasiumis käiv tütar, kes on neid sinaseid (fuih!) pildikesi koos kõige sinna juurde kuuluvaga näinud ajast, kui ta ümbritsevast maailmast miskit aduma hakkas. Tulemuseks on see, et nii paigas maailmapildiga teismelist kohtab harva - see, mis poistel püksis on, temas nüüd küll mingit ebatervet elevust ei tekita.

 

Äkki on peksjatibidel lihtsalt jube igav? Igavlevad inimesed lähevad teatavasti tigedaks, nagu ka rahuldamata inimesed. Avardaks keegi nende maailmapilti esmalt lihtsakoelise striptiisietendusega, siis järgmiseks suudavad äkki ka kergest farsist aru saada... ja peale seda hoopis huvitavamate asjadeni välja jõuda. Parem hilja, kui mitte kunagi...