Kärt Anvelt: Eurost saadud kasuanalüüsi pole siiani tehtud
Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääski sõnul nägime aga 2010. aasta lõpus vahetult enne eurole üleminekut seda, kuidas rahvusvahelise üldsuse hinnang meile paranes. Indikaator, mis seda näitas, oli see, kui suur oli rahaturgudel usaldus Eesti vastu ehk kui suureks hinnati meie riigi võimet oma laene ära maksta.
2010. aasta mai alguses ütlesid nii Euroopa Komisjon kui ka Euroopa Keskpank, et Eesti on valmis nende arvates liituma. 2010. aasta mais anti välja esimene positiivne hinnang ja 13. juulil tuli välja ametlik, lõplik ja tagasipöördumatu otsus.
Juba maist alates oli näha, kuidas Eesti marginaalid kohe langesid ja liginesid Saksamaale. See peegeldas sisuliselt investorite usaldust Eesti vastu. Reitingud olid üles läinud.
Samal ajal pole 2011. aasta majanduskasv adekvaatne näitaja, kuigi see oli kõige kiirem Euroopas.
Paranenud riigireiting
Ka raha voolas esimesel euro aastal välja, kuid ka see pole adekvaatne pilt. Nimelt rikkus investeeringute pildi ära üks tehing — Swedbank viis Eesti tütre all olevad Läti ja Leedu tütred välja Rootsi. See oli ühekordne tehing, aga see oli nii suur, et ta sisuliselt tegi otseinvesteeringute voo negatiivseks.
Rahandusministeeriumi hinnangul on kroonist loobumisel ja eurole üleminekul terve hulk positiivseid tagajärgi: Eesti riigireiting on aegade kõrgeimal tasemel, Eesti maksejõuetuse riski peetakse Läti ja Leedu omast ligi kaks ja pool korda väiksemaks, lisaks eluasemelaenu riskimarginaali langus, devalveerimisriski kadumine ning valuutavahetuskulude langus. Kasvas välisinvesteeringute sissevool: kui aastal 2010 tehti Eestisse 420 miljoni euro eest välisinvesteeringuid (ilma finantssektorita), siis mullu oli see summa juba 857 miljonit.
