Karu lendab, karu ujub
Balti õhuruumi kaitsmisega on asjad nagu on. Leedus asuvad NATO hävitajad jõudsid Vene lennuki allakukkumiskohta ühel ajal kohaliku tuletõrjega. Peaaegu anekdoot. Vene kindralid räägivad hea meelega, et nende lennuki eesmärk polnud Balti õhuruumi kaitse järelekatsumine, aga sellegipoolest kuidagi niimoodi see välja kukkus. Ning kaitse osutunud väga hõredaks. Venemaal aga olevat sellised radarid, et pallisuuruse objekti suudavad madallennul ära registreerida. Kas NATO vihmavari ikka peab? Ning muidugi põhiline: mida tegid valvekorras Saksa lendurid, kas tõesti jõid õlut ja tagusid skatti?
Ühesõnaga, probleem on olemas. Üleüldine, sest Vaindloo kandis nähakse Eesti piiri rikkuvaid Vene lennukeid juba sama sagedasti kui 70. aastatel Stockholmi skäärides Nõukogude allveelaevu. Probleem laheneb vähemalt osaliselt, kui Eesti hangib õhukaitseraketid.
Muidugi võib sellega kaasneda mõni uus probleem. Eesti relvatehingud põhjustavad ikka mingeid skandaale või siis pikaajalist kahtlustamise vaeva, et kas kõik oli ikka puhas. Puhas korruptsioonist. Praegune raketiost tähendab 700miljonilist kulutust. Valida võib USA ja Euroopa toodangu vahel. Relvalobistid on juba kohal. Ja ka Vene lennuk Su-27 kukkus just nüüd alla. Taeva kingitus. Huvitav, kas eri relvafirmade esindajad hakkavad kuluaarides seletama, kuidas just nende toodang kõige tõhusamalt sedasorti lennukid pilvedest alla toob? Väike silmapilgutus sinna juurde...
Suured ostutehingud tekitavad juba ette tuska sellepärast, et suure raha liigutamine on Eestis hell teema. Jaak Jõerüüt mainis seda muuhulgas ka oma lahkumisavalduse põhjenduses. Eesti Panga otsusega eilsest päevast on Andres Lipstok küll ametlikult puhtaks pestud ning taas igati kasutamiskõlbulik, aga süda ütleb, et ega rahvas seda usu. Võibolla jääks lihtne inimene seda uskuma alles siis, kui Lipstoki mitteseotust Hanschmidti tehingutega kinnitaks omalt poolt Kadriorus resideeriv president. Tema on meie südametunnistus. Vabariigi president pole nimetatud küsimuses seni midagi kostnud. Võibolla jääb see väljapoole tema huviorbiiti.
Eesti, Läti ja Leedu peaministrite kohtumisel Kuressaares sel nädalal arutati teemasid seinast seina. Energia- ja transpordiküsimusi muuhulgas. Tõenäoliselt räägiti ka gaasitorust, mis peab Vene gaasi viima otseteed Läänemere põhja mööda Saksa tarbijani. Igatahes Leedu peaminister Brazauskas on valmis teema tõstatama Põhjamaade Nõukogus. Istung toimub oktoobris Reykjavikis. Leedulastel on kavas selle gaasitoru ehitamist takistada. Keskkonnkaitselistel põhjustel, mõistagi. Oleks kummaline, kui Leedu peaminister ei räägiks oma põhjapoolsetele kolleegidele sellest kõigest lähemalt Kuressaare istungil. Aga see info jääb ametkondlikuks kasutamiseks.
