Minu lemmikrihm läks katki. See oli üks neist plastikvidinatest, mis panid mind tundma popstaarina. Kahju.

Proovisin selle asemel järgmisel päeval midagi osta, kuid .. oops. Eestis pole H&M poode. Kurb küll. Odavale Rootsi Hennes & Mauritz´i rihmale pakutakse asendust Zara, Espriti, Mustangi, Levi Straussi, Hugo Bossi, Versace´i või isegi Dolce & Gabbana kaubamärkide seast.

Nõukogude ajal oli vist hullem, kuid ikkagi: need rihmad, särgid, püksid, ülikonnad jne võivad maksta 10 korda rohkem kui soodsa hinnaga, ent siiski stiilne H&M.

Ikarus, vaene Ikarus...

Kahjuks pean iga kahe kuu järel Lissabonis käima. Mu toimetaja on üsna mõistlik, kuid ladina tava kohaselt peab inimene end aeg-ajalt ikka näitama. Teate küll, pikk lõuna, millele järgneb veel pikem seedimisprotsess mõningase silmside hoidmisega.

Elu võiks lihtsam olla, kuid antropoloogia mängib meie ühiskondades veel olulist rolli. Isiklikud suhted on määravad.

Otsisin intrernetist lennukipileteid. Ja pidin kurbusega (järjekordeselt) nentima, et lennud, mis väljuvad Riiast, Helsinkist või Tamperest on palju odavamad. Ryanair lend läbi London-Standstedi, Bremeni, Frankfurt-Hahni või Gerona võimaldab pääseda teise Euroopa otsa poole hinnaga. Mind ei häiriks ka see, kui peaksin pool aastat ette ostma.

Tu quoque, fili mi?

Mu parimad sõbrad armastavad mind tögada: miks kolisin ma Eestisse, kui olen sõltuvuses punasest veinist ja mozzarella juustust (mõningase maitsva pesto´ga)?

Poi si muove... Võibolla püüan ma maailmale tõestada, et väike Eesti on praegu see õige koht, kus olla. Võibolla on see mu teise sõltuvuse - interneti - pärast. Võibolla eestlaste sõbralikkusest minu vastu...

Ent siiski.. Odavat punast veini või soodsa hinnaga mozzarella juustu Tallinn kesklinnast leida on ülimalt raske. Ning ma ei usu, et see Tartus, Pärnus või isegi Narvas kergem oleks.

Ükskord läksin ma isega Säästumarketisse (Wow! sinine ja kollane värv), kuna arvasin, et see on kuulsa Saksa säästuketi Lidli pood. Veendusin kiiresti, et vaid värvid on samad. Kvaliteet, valik ja hind ei olnud see, mida oleksin oodanud.

See roheline lamp...

Pagan! Lamp läks katki. Veel üks lamp katki.. Need peod ajavad mu pankrotti.

Pole probleemi. Meenus, et Ikea müüb rohelisi pudelikujulisi lampe vaid 39 euroga. Sobivad hästi elutuppa.

Vabandust, kas ma ütlesin Ikea?

Lähim Ikea pood asub Helsinkis. Ent laevareis sinna on lambist kallim.

Jumala karistus?

Mul on küsimus: miks ei ole Eestis esindatud soodsama hinnaga kaubamärgid, mis kümmekond aastat tagasi tõid majandusliku demokraatia (ja palju rõõmu) Euroopa keskklassile?

Kõlab müstiliselt. Vaatamata mu ponnistusele sellele küsimusele vastust saada, ei paista keegi teadvat õiget põhjust. Võibolla on 1,35 miljoni elanikuga riik säästukettide jaoks liiga väike? Või on iseseisvus liiga värske? Või on see kohalike võimude ja Eesti ärimeeste protektsionism?

Mõned väidavad, et see on sellepärast, et eestlased ei teeni veel piisavalt palju.

Selle väitega ma küll ei nõustu. Kuidas ma saaksingi, kui Tallinna vanalinnas on Euroopas kõige rohkem Armani teksaste ja Dolce & Gabbana päikeseprillide kandjaid ühe elaniku kohta..