Kas sitakeeramine ongi eestlastele loomuomane?
Tegin eksperimendi. Panin samasse kohta üles kaks teksti. Üks oli: "Kuidas edukamalt koostööd teha". Ja teine: "Kuidas edukamalt sitta keerata".
Arvasin, et sitakeeramise-huvilisi on meil umbes 2...3 korda rohkem kui koostöö-huvilisi. Pessimist, nagu ma olen. Mõtlesin, et teinekord ehk hea mingis seoses viidata.
Ja mis selgus? - Sitakeeramise huvilisi kogunes lausa kuus korda (!) rohkem kui koostöö-huvilisi. Ilma mingisuguse mõjutamiseta. Täiesti neutraalses kohas. Täiesti võrreldavates tingimustes.
Uh, mõtlesin. Pakutakse tutvumist heasoovlikkuse või pahatahtlikkuse võimalustega - ja valitakse endastmõistetavalt viimane!? Kas ma tõesti olin inimestest siis seni veel ikka liiga hästi arvanud? Või ongi nii, et kurat ahvatleb rohkem?
Ma muidugi ei tea, kui levinud selline asi võiks olla. Mõni võiks proovida ja sama eksperimendi kuskile üles panna ka mõnes teises keeles. Siis ehk saaks võrrelda kuidagi. Et kas meie just olemegi need kõige hullemad.
Aga jah. Võibolla tõesti polegi see vaid nali, et eestlase lemmikroog on teine eestlane. Ehk ongi kurb tõsiasi. Või vaatame kasvõi liiklust linnatänavatel ja maanteedel. Mida me rohkem näeme, kas koostööd või sitakeeramist?
Tüüpiline imestamine välisreisil olles: küll siin on inimesed ikka rõõmsad ja sõbralikud! Või, et küll siin on ikka viisakas liiklus! - Nojah. Tigeduse ja jõhkrusega harjunut üllatab juba ka veidi normaalsem elu.
Nii et, võibolla siiski on see meie eripära siiski rohkem. Ma mõtlen, see sitakeeramise huvi.
Isegi kui heasoovlikud ja pahatahtlikud jaguneksid enam-vähem pooleks, oleks see vist murettekitav. Antud juhul aga näib, et heauskseid ja koostöövalmis inimesi on palju vähem. Ja tigedaid palju rohkem. Mis tähendab ju, et ei olegi see vaid mingi väikene ja tähtsusetu seltskond, kes netikommentaariumides laamendab või liikluses ülbab. Et see ongi meile omane.
Jah, ma tean, mida öeldakse. Isegi siis, kui see on tõsi, ei ole ometi vaja selliseid asju välja tuua ja avalikult arutada. Et milleks tähtsustada negatiivsust, kui seda on niigi palju.
No ma ei tea. Kui rahva meelelaad on tõesti nii negatiivne, nagu paistab, siis tuleks seda tõsiasja kõigepealt teadvustada, mitte selle ees silmi sulgeda. Peegli vältimine pole kedagi veel ilusamaks teinud.
Ja seejärel hakata otsima võimalusi selle muutmiseks.
Põhimõtteliselt on ju rahva mõtteviisi võimalik ka muuta. Ajaloos on seda ette tulnud korduvalt. Kas peab selleks üle elama kõigi ideaalide ja lootuste kokkuvarisemise ja hävingu, nagu see juhtus Teise Maailmasõja kaotanud sakslaste ja jaapanlastega - või saab seda teha ka ilma niivõrd suurte kataklüsmideta, on muidugi iseküsimus.
Peamine probleem on õieti vist selles, et hetkel pole näha ühtegi jõudu, kes oleks meie puhul sellest huvitatud. Minu meelest võiksid mõned teadlikud ja murelikumad inimesed võtta arvesse ka seda võimalust, et eesti rahvas võib iseennast hävitada ka omaenda hailase tigedusega.
Ahjah. Eksperimendiga võib tutvuda aadressil SIIN.
--------------------------------
10 võimalust, kuidas edukamalt koostööd teha
- 1. Näe võimalusi. Alati on keegi kuskil hädas. Aita teda. Lihtsalt, niisama.
- 2. Juhata, soovita, anna nõu, paku lahendusi ka siis, kui neid ei küsita. Inimesed on tänulikud.
- 3. Näe sihti ja eesmärki ning tegutse üldiste hüvede suunas. Pisiasjad pole olulised.
- 4. Iga inimesel on eripärased võimed. Lase tal neid kasutada.
- 5. Leia üles õiged lahendused, saavutused ja ilmselgelt head ideed. Kiida neid. Julgusta.
- 6. Alati on keegi edukam. Leia ta üles. Eduta.
- 7. Kõik tahavad tegelikult head. Seepärast ära sega. Usalda.
- 8. Enamik inimesi on sinust targemad. Kuula nad ära. Õpi neilt.
- 9. Kindlustunne on kõige olulisem. Seepärast tuleb seda igati rõhutada, et keegi üldse midagi teeks.
- 10. Ja mis kõige tähtsam. Elu ei ole võitlus. Näe sõpru, näe võimalusi, tule neile vastu.
10 võimalust, kuidas edukamalt sitta keerata
- 1. Näe võimalusi. Alati on keegi kuskil hädas. Kasuta see ära. Mine ette, võta ära.
- 2. Tekita probleeme, loo takistusi, kritiseeri, tee maha ka siis, kui sellest sulle mingit kasu pole. Kokkuvõttes võidad siiski sina.
- 3. Näe detaile. Igat sammu saab vaidlustada. Ära lase ennast petta juttudega üldistest sihtidest ja hüvedest.
- 4. Igal inimesel on nõrkused. Kasuta need ära.
- 5. Leia üles eksimused, vead ja ilmselged rumalused. Puhu nad suureks, tee üldistusi.
- 6. Alati on keegi süüdi. Leia ta üles. Hävita.
- 7. Kõik tahavad ainult varastada. Seepärast valva, hoia silm peal. Kontrolli.
- 8. Enamik inimesi on sinust rumalamad. Suru nad maha. Käsuta neid.
- 9. Hirm kannustab. Ähvardused mõjuvad. Seepärast tuleb hirmutada ja ähvardada selleks, et üldse keegi midagi teeks.
- 10. Ja mis kõige tähtsam. Elu on võitlus. Näe vaenlasi, näe ohtusid, astu neile vastu.
-----------------
Muidugi, veidi ju saaks vaidlustada seda kõige hullemat järeldust. Et eestlased ongi üks tige rahvas.
Esiteks, väga väike osalejate arv. Et see ei pruugi midagi ega kedagi esindada. Teiseks, huvi negatiivsete võimaluste vastu ei pea näitama inimeste kalduvust negatiivselt toimida, vaid lihtsalt huvi. Huvi võib ju tunda, sellest ei saa veel midagi järeldada. Kolmandaks, huvi negatiivsuse vastu võibki olla normaalselt suurem, kuna intrigeerib rohkem. Lisaks võib huvi suurendada juba ka pealkirjas olev ebatsensuurne "sitt". Jne.
Noh, aga ka teistpidi saaks ju argumenteerida.
