Eesti Vabariigis vastutab linnakeskkonna kujundamise, planeerimistegevuse korraldamise eest kohalik omavalitsus. Planeerimine loob aluse linna konkurentsivõimele. Naaberlinn Helsingi koostas just viimase paari aasta jooksul põhjaliku, veenva linnavisiooni „Helsingi 2050“ – millistes piirkondades linn tiheneb, kuhu tulevad uued keskused, ühistranspordi liinid jne… Lihtne ja arusaadav, samas piisavalt põhjalik, atraktiivne. Üldplaneering määrab, kuhu tulevad elamud, kuhu töökohad, kuidas arendada sinna juurde vajalikku ühistransporti, teenuseid jne. Planeerimine määrab, milliseks kujuneb meie igapäevane linnaruum, kogemus elust meie linnas. Määrab, kas tegemist on mugava, põneva ja külgetõmbava keskkonnaga, kuhu soovitakse tulla elama, olema, õppima, investeerima, või kus pigem oodatakse reedet, et saaks ära maale.

Pärast taasiseseisvumist Tallinnas detailplaneeringute rahastamiseks avalikku ressurssi nappis. Tänaseks on Eesti tublisti kosunud, ­eriti pealinn, aga planeeringulise ­visiooni loomist pole ette võetud, planeerimine sõltub endiselt erahuvist ja erarahastusest ja on enamasti ühe konkreetse kinnistu ehitusõiguse nägu. Uusim Tallinna üldplaneering kehtestati 2001. aastal. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti rahastada jääb vaid üldplaneeringute osa, mille otsustest saab ­detailplaneeringutega mööda vaadata, kuna detailplaneering võib üldplaneeringut „­piisava põhjendusega täpsustada“. Puudu on vaheaste üldplaneeringu ja detailplaneeringute vahel. See võimaldaks analüüsida linna paari kvartali suuruste ühikutena ja jõuda üldplaneeringust loogiliselt detailplaneeringuni. Praeguse protsessi tulemus on selgelt erakrundist lähtuv kitsas areng, kus planeeringuline mõte lõpeb kinnistupiiriga.

Tallinna Linnaplaneerimise Ametis töötab 111 inimest, neist moodustas peaarhitekti büroo 10 protsenti ehk 11 inimest. Linnaplaneerijaid on ­Tallinna linnas täna ametis neli, Tallinna linna eelarve on üle 670 miljoni, millest planeeringute koostamiseks kulub 420 000 ehk 0,062 ­protsenti. Detailplaneeringute ­rahastamiseks linna poolt, mis maad otseselt ­väärindaks, kulutatakse vaid 38 000 ­eurot aastas (Tartus on see arv üle 60 000 euro). Tallinna ligikaudu ­440 000 elanikku saavad hetkel seega ­linna poolt endale arenguvisiooni ühe euro eest aastas ja see 420 000 eurot kulub hädapäraste üldplaneeringu muudatuste, mõne üksiku arhitektuurivõistluse ja teemaplaneeringu rahastamiseks. Selle summa sisse täiendav üldise visiooni loome ei mahu, tehakse ära hädavajalikud planeeringud ja ongi kõik. Euroopa Liidu projekti Baltic Urban Lab raames arendatakse samal ajal nutiäppi, mille kaudu linlased saavad planeeringuid jälgida ja nende kohta arvamust avaldada. Nutiäpi arenduse aastane eelarve on 240 000 ehk pool summast, millega tehakse ära kogu ülejäänud linnaplaneerimine!

„Euroopa Liidu projekti raames arendatakse nuti-äppi, mille kaudu linlased saavad planeeringuid jälgida ja nende kohta arvamust avaldada.“

Üldise linnavisiooni jaoks Tallinna Linnavalitsuses ressurssi ei planeerita ja seega seda visiooni ei teki. Samas oleks nagu imelik välja öelda, et Tallinnas puudub planeerimine ja on ainult saja töötajaga ehitusjärelevalve ja detailplaneeringute menetlemise teenistus. Midagi toredat tahaks ka ju nii valijatele kui linnakülalistele ette näidata. Selle tarvis on rakendatud kodanikualgatusel põhinev Linnafoorum (korraldajaks Arhitektuurikeskus) – arhitektide meeleheitlik soov algatada mingitki visioonipõhist planeerimist. Ikka ja jälle käiakse koos vanal heal teemal: kuidas sadama ala avada, kesklinna jalakäigualasid aktiivsemaks muuta jne. Kuna Linnafoorumit korraldab Arhitektuurikeskus, siis Tallinna Linnaplaneerimise Amet võib selle arvamust hiljem arvesse võtta või siis mitte, sest ametkondlikku visioonidokumenti ju ei valmi ja kohustust sellega arvestada ei ole. Inimesed saavad auru välja lasta ja ei sega rahulikku detailplaneeringute menetlemist. Samas saab linn Linnafoorumite näitel öelda, et visiooniga ju tegeletakse, olge aga aktiivne kodanik ja tulge tasuta kohale tööle.

Linlased tajuvad linnas liikudes, et linnaruum on ebamugav, kerkivad juhuslikud uued kastid, linnajuhtide jutt põnevatest arengutest ja tegelik linnapilt ei lähe kokku. Samuti ei ole teadlikel arendajatel võimalik toetuda oma plaane tehes linna üldisele arenguvisioonile, sest seda pole. Mida siis teha selles olukorras? Linnavalitsus peab muutma oma suhtumist, asuma täitma oma kohustust linna tuleviku kujundamisel ja arengu suunamisel. Muudatused algavad avalikus sektoris poliitilisest otsusest. Esiteks on vaja otsust, teiseks süsteemset linnapoolset rahastust linna visioonile ja professionaalsete, praegusaegsete planeerimispõhimõtete rakendamist.

Kui iga tallinlase maksukoormast suunata linnavalitsuse poolt kas või üks euro aastas puhtalt Tallinna linnaruumi visiooni loomiseks, saaks kokku 440 000 eurot. (Proportsiooni tajumiseks lisan, et Tallinna TV käigushoidmiseks panustab iga tallinlane 8,4 eurot aastas, tasuta ühistransporti 16 eurot igas kuus ja nii juba aastaid.) Selle raha eest saaks kokku panna Tallinna linna ruumilise arengu visiooni ja planeerimisjuhised. Visiooniraamatu iga-aastasel uuenemisel kujuneks ühine arusaam, kuhu linn areneb. Nii oleks võimalik loodud kulukasse linnaäppi ka ükskord midagi mõistlikku üles laadida. Tekiks sidus arusaam linna arengust nii arhitektkonnal, kodanikel kui arendajatel. Hetkel võib tajuda visiooni ebaolulisust tõigast, et linna eelarve raportis on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti eesmärkide peatükis mitu aastat samad trükivead, sest keegi ilmselt ei loe seda juttu, mis räägib merevisiooni ja linnasüdame visiooni koostamise jätkamisest. See tekstilõik kopeeritakse lihtsalt samas sõnastuses ruumi täiteks sinna iga aasta uuesti, aga tegelikult ei muutu midagi.

Tallinn on rikas linn, mille linnaruumiline tulevik täna ebaselge. Linnal puudub nii visioon kui ka strateegia linna maa väärindamiseks. Seda müüakse eelarve täiteks lihtsa ärakrunditud poolfabrikaadina, nagu juhtus hiljuti magusa mereäärse krundiga Linnahalli naabruses. Tundub, et Tallinna linnajuhtidel puudub millegipärast üleüldse soov ning üha enam ka struktuur ja meeskond, et linna päriselt paremaks teha.